Kes põleb heleda leegiga, ei kustu iialgi keegina...

On tähendanud üks mu lemmikluuletajaid Virve Osila.
Heleda leegiga põlemine on aga vist üks minu elu ülesandeid. Olen seda tegelikult kahtlustanud juba aastaid varem ja seda on mulle korduvalt ka öeldud, kuid eile teadvustus see mulle taas. No mis teha, kui inimene on juba kord selliseks... kirglikuks loodud. Pealtnäha rahulik, aga no ei ole mulle paljud asjad ükskõik, ei ole. Ja sellest see põlemine...

Ühesõnaga, eile oli üks meeleheitlik ja kurb päev. Koguni nii, et lõpuks hakkasid ka pirukad panni peal minu üle naerma. Üksteise järel avanesid nende aplad suud irveks...

Aga samal ajal olid võnked läbi õhu minu meeleoludest jõudnud minu sõpradeni (õigupoolest üheni, L on viimasel ajal mind mitmelgi meeleheitlikul korral kodust välja vedanud ja tegelikult õigustatult), kes tegid ettepaneku, et kui mälumängule tõesti ei jõua, mindagum siis tantsuklubissegi. Ma ei liialda, see telefonikõne tõi pisarad silma. Maailmas on vähe inimesi, kes jagavad ära, mis ja kuidas mind endast välja võib viia. Aga nad on olemas.

Aga õhtust - ainuüksi teekond klubisse oli vahva, sest algselt pisikesena mõeldud seltskond muutus iga sammu järel suuremaks ja säravamaks.

See ettepanek oli üks ütlemata väärt asi - lisaks emotsionaalsele tantsuteraapiale keerles maailm silme ees vahepeal nii kiiresti, et selgena tundunud probleemid muutusid siiruviirulisteks triipudeks ja voolasid Tiigi seltsimaja akendest lihtsalt välja. Loodetavasti ei leidnud nad taas mu koduakende alla teed...

Lisaks andis eilne õhtu mulle võimaluse silmitsi seista ühe minu hirmuga. Ja kui veel nädala eest sooritasin ma linnatänavail põgenemiskatseid, siis eilne õhtu andis selguse, et sellel ei ole põhjust. Sest tegelikult katsumused ja lahkhelid ainult tugevdavad mõnede inimeste vahelisi suhteid. Kui nad on sõbrad. Ja mul on neid.

Ma vist ikka olen õnnelik inimene, kuigi tihti ma oma elu õnnelikult elada ei oska, tõdesin endamisi klubist pehmel, veidi niiskel vahtralehevaibal koju jalutades läbi imeilusa linnaosa. Aga kõike head vist korraga ei saagi.

P.S. Sellele pildile vajutades näeb inimesi ka tantsimas...