Üle ikka päris mitmete päevade on kodus hea olla. Isegi üksi.
Kuigi ka mujal oli seekord väga hea. Palju tuult ja merd ja inimesi. Inimestele mõtlesin ma terve tagasitee ja vist esimest korda elus olin nii sügavas mõttes, et ka mõned teeäärsed märgid jäid tähele panemata. Muidu poleks nendest märkidestki teadnud, kuid I juhtis neile tähelepanu.
Ja vikerkaar - imeline vikerkaar ilmus täna meie teele veidi enne mu lapsepõlvekodu. Tundus, et see algab otse meie kõrvalt põllult (lapsed valmistusid rahapada kaevama minema), kuid siis liikus see algus meiega lihtsalt kaasa. Kuniks kadus.
Küllap oli tõesti kellelgi vikerkaar põues. Sest nagu pragmaatilised inimesed ütlevad - vikerkaart pole olemas. See on silmapete.
Aga õnneks mina pole pragmaatik. Sest kuidas sa saad näha asja, mida pole olemas. :)
Ma arvan, et ükskord õnnestub mul teda katsuda ka. Ja kõndida mööda seda kaart.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar