Õudusunenägu

Ma pole ammu kogenud midagi nii jubedat kui täna öösel.
Nimelt hakkas õhtul vaikselt valutama pea ning minu lootus, et ehk see magades vaibub, ei pidanud paika. Kodus ei olnud ainsamatki valuvaigistit. Kõik oli otsas.
Ja need vähesed korrad, kui mul õnnestus suikuda, nägin ka unes, et pea valutab.
Ja eriti masendav on sellisel hommikul avastada, et sinu armas kodulähedane apteek, mis muidu avati kell 8 hommikul, on lihtsalt suletud. Jäädavalt.
Võib arvata, kui rõõmus ja tegus päev mul täna on.
Aga ma pingutan.