Sügis

Pikaks on kujunenud vahe blogimaailmas enda tegemistest märku andmisel, kuid seda saabunud sügist on minu jaoks kuidagi liiga palju.
Aga vahepeal on läinud lapsed kooli, ise olen tööl olemisega juba kohanenud (eks puhkusest ole juba aega möödas ka).
Ja eile võeti maal kartult, mis on kindel märk, et ees ootavad veel porised paduvihmailmad. Praegu on aga öökülmad ja muu siuke jama, mis kisuvad nina vesiseks ja üldse. Kurk on mul ju ka valus.
Kuigi mina eile kartult ei võtnud, arvestades mu lisandunud tervisehädasid. Selle asemel tegin tervisele sobivamat tööd - käisin ehituspoes, värvisin maja ja aknaümbruseid jms. Ühesõnaga - päev täis pikka ja ohtrat tööd.
Eile pidin Tartusse aga tagasi sõitma, sest I. läks Moskvasse ja meil lasti torudesse vett ja nüüd pean immitsevaid keermekohti jälgima. Üks nagu lõpetas tilkumise ära, kuid teisega on veel mure. Ilmselt pean homme sõber K.-d paluma, et ta asja üle vaataks. Seda enam, et eelmine aasta oli täpselt sama kamm ja K teadis täpselt, mis tegi.
Ja homme saan kätte oma värvipaki.
Ja ehk nüüd võtan end kokku ja panen siia ka rohkem ridasid kirja.