Ootamatu sügis

Külm on! No kuradi, kuradi külm on!
Isegi nii külm, et nende sõnadega laulujoru ei taha ümiseda.
Selle asemel tõmbaks end kuskile sooja magamiskoti sisse kerra ja oleks. Nagu siil lehtede all või karu lumises koopas.
Ja mina veel täna jonnisin hommikul õue vaadates ja otsustasin soojadest riietest loobuda. Et suvi on ju veel. Ja see oli viga, sest nüüd on kurk kihelemas ja nina kahtlane.
Külmatunnet süvendab endiselt kehva meeleolu ja igasugused mured. Ma ei teagi, millal nendest lahti saab. Ehk tuleks ajalehtede lugemine lõpetada? (Nimelt märkis mu tütar täna, et tema küll ei saa aru, miks täiskasvanud ajalehti loevad. Nagu neil endil muresid vähe oleks.)
Õnneks on maailmas olemas vähemalt helgeid inimesi, kes jagavad sõnasoojust nii, et põues hakkabki leigem. Nagu näiteks üks minu vanadest õppejõududest. Kes on tõesti muhe ja armas inimene.
Ootamatult saabunud sügisega võitlemiseks küpsetasin täna aga sokolaadimuffineid. Selliseid tihkeid. Ja magusaid.