Täna avastasin huvitava asja. Sõites taksos, häirib mind vägagi miski pealetükkiv ja agressiivne bumm-bumm muusika.
Ise autoroolis olles ei pruugi ma täpselt sama muusikat aga tähelegi panna, sest liikluse jälgimisega on niipalju tegemist.
Täna meenus mulle autoroolis olles aga taas, kui hea laul on Orumetsa "Hüvasti, Maria!". :) Need tunded, siirus ja kogu power, mis laulust õhkub. Mis ei ole tegelikult ju üdini positiivne. Aga sõnum ja tunded on laulus olemas.
Samal ajal üks teine laulja oma lauludega (ma parem teda ei nimeta, kuna ta on veel täitsa elu ja tervise juures ja käib kontsertegi andmas) ei meeldi mulle kohe enam üldse. Kuigi just tema oli see, kelle hääl täitis lapsepõlves meie elamise.
Aga mõne aja eest viibisin temaga koos seltskonnas. Hallipäine ja pealtnäha soliidne mees (peaaegu lapsepõlveiidol ju ikkagi!) osutus labaseks naistekütiks. Ja ka pisut elus kibestunud inimeseks. Ja iga kord kui ma teda raadios Elmar laulmas kuulen, tahan automaatselt raadiojaama vahetada. Täna ei vahetanud, vaid mõtlesin just neid mõtteid. aga enamasti küll.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar