Reede õhtul tegime lastega jalutuskäigu linnas. See tähendab, et mina jalutasin ja lapsed sõitsid oma ratastega, millest nad juba ongi tegelikult välja kasvanud. Aga veidi kannatab veel sõita.
Käisime aga kesklinnas ja Kassitoomel. Viimane oli paik, kus me ju peaaegu et elasime, kui lapsed väikesed ja ilmad ilusad olid. Tilluke korter Veski tänaval andis Kassitoomel aja veetmiseks suurepärase eelise, lisaks on seal tõesti tore. Nüüd on veel toredam, sest sinna on pandud kiiktoolid. Aga halb on see, et Veski klubi õu on kinni. Veel vähem kui kümme aastat tagasi sai sealt mõnusalt läbi jalutada ja seegi oli väga vahva.
Edasi suundusime Hurda parki. Mis ühikas elades oli ju peaaegu et meie kodupark. Mälestussambale lähenedes tähendas Sigrid: "Mõtle, ja mõned on nii lollid, et ronivad sinna raamatu peale."
Pidin tunnistama, et minagi olen roninud. Koos Kärdi ja Anne ja Heljaga. Ja isegi mitu korda :) Küllap seal tore oli, miks me muidu seda mitu korda tegime.
Seepeale arvas Sigrid, et ega need ronijad nii lollid ole ühtigi. Ja et nüüd ronivad nemad ka.
Siimul, kellest siin ka pilt on juures, tuli hiiglasliku Hurda sülle ronimine kordades lihtsamini välja kui Sigridil. Aga hakkama said mõlemad.
Ja lahe oli see, et rattasõidu tõttu olid neil ju kiivrid peas. Ja vahepeal möödusid meist vanainimesed, kes omavahel ahastasid, et mõtle, tänapäeval peavadki lapsed niiviisi tänavatel kiivritega liikuma... et mis aeg see küll on, aru ei saa...
:)
Aga nüüd mälumänguküsimus kõigile Hurda süles istunuile: Mis on kirjutatud tema käes olevasse raamatusse?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar