Kole öö

Tänane öö oli kole. Lisaks sellele, et nägin unes igasugu jaburdusi, sealhulgas ka ühte riigikogu liiget, kukkus kass akna pealt alla.
Meil on nimelt selline kass, kes meie esimesel korrusel asuvast korterist liigub sisse-välja nagu ise tahab. Tahab õue - küsib ja läheb aknast, tahab tuppa - küsib akna taga ja tuleb.
Kusjuures, jah, ma tean küll, et linnas ei tohi kasse üksi välja lasta. Aga meil on selline turvaline majatagune ja lisaks on kassil ka oma käimised. Ma ei usu, et ta oleks eriti õnnelik, kui peaks õues jalutama vaid paela otsas peremehe kõrval kõlkudes.
Täna öösel läks tal aga midagi valesti ja ta kukkus aknaservalt alla. Mina ärkasin hirmsa kolina ja näugumise peale. Päris õudne oli. Aga katsusin ta öösel igalt poolt läbi - paistis terve olema. Ja nüüd päeval on ka paar korda sisse-välja liikunud.
Aga kuidagi tõsisem paistab teine. Ja magab palju. Seega peame teda jälgima.
Jube tunne on aga ikkagi sees ja see öine hääl kõlaks justkui ikkagi kõrvus.

Neljapäeva õhtul hiljem: kassiga on kõik korras. Jookseb lõnga järgi, lööb nurru ja suhtleb nagu ennegi.