Sekka veel öö otsa põdemist - minna tööle, või mitte. Aga et hommikulgi oli mõlema lapse kraadiklaas üle 37 ja pereisa Venemaa avarustes, otsustasin südamerahuks koju jääda. Ilmselt pean hommegi olema, sest temperatuur ei taha langeda. Püüan lihtsalt veidi kodus tööd teha.
Ja kummaline on see, et ühekorraga olid mu armsad kaksikud haiged vist kunagi imikupõlves. Igatahes ei mäleta seda aega.
Aga et kogu päev mokka ei läheks, otsustasin lõunaajal teha kiire käigu kesklinna. Lootsin veel, et saan veerand tunniga oma oodatud paki kätte, kuid võta näpust! Nagu kiuste oli sel lõunapausil minu ees 12 inimesest koosnev järjekord ning pakilettides töötas vaid 1 inimene. Õnneks lisandusid neile veel teine ja kolmaski ja nii ma jõudsin oma paki ära oodata. Kuid - tunnistan pattu - vahepeal jooksin postkontori uksest välja ja nihutasin oma parkimise alguseaega 5 min võrra edasi. Esimest korda elus. See ei olnud hea tunne ja ma loodan, et ma seda enam kunagi tegema ei pea.
Aga neid vintsutusi kroonis imeline punane pakk, mis tuli Tallinnast Helenilt koos vabanduskirjaga. Ma ise jätsin oma paki saatmise ju ka viimasele minutile, sestap oli see kõik täiesti õigeaegne! Aitäh, Sulle, Helen! Kindlasti leiab kogu paki sisu rakendust. Panen pildi ka siia üles - küpsised, muide, läksid pärast pildistamist kohe käiku. Lapsed tundsid pakist sama suurt rõõmu kui mina. Ja sellist kumminiiti oleksin ma pidanud homme ostma minema, tütre põlvikute jaoks :) Ja kõik muu on ka ainult ülivõrdes, mu tütreke hakkas juba planeerima, mis värvi ma järgmine kord võiksin eelistada :)
Igatahes võiks järgmine vahetus juba alata!
Minu tehtud pakist saab lugeda aga siit .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar