Minu elus on olnud mitmeid perioode, kus tuleb ümber vaadata inimesi ja suhteid enda ümber. See teeb mõnikord kurvaks, teisalt on see ju arusaadav. Kogu elu on liikumises, miks peaksid siis kõik inimesed jääma elu lõpuni samaks ja suhtlema ühtede-samade tüüpidega. Ka mina ise kasvan, läbi nende kõikide toredate suhete ja inimeste kaudu, kellega elutee mind kokku on viinud.
Kui ma siin vaid pahandasin asjade üle, mis mind kurvaks ja teinekord ka kirglikult marru ajasid, siis nüüd on kindel - muutuste aeg on käes.
Aga ikkagi on kuskil südamepõhjas kurb. Ja pisikene üksindus. Sest seekord on muutumas suhted, mis on minu jaoks mänginud suurt ja tähtsat rolli. Või veelgi enam - ilma nendeta poleks mul vahepeal olnud üldse võimalik ellu jääda.
Ja kindel on see, et kes on tõeline sõber, jääb alati sinu kõrvale. Ning hääbunud suhted teevad ruumi uutele ja elu edasiviivatele, mis on just sellele eluperioodil sulle vajalikud. Nii ma usun.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
2 kommentaari:
Ma ei julge küll ennast su sõbraks pidada ... aga tahaks öelda, et sa oled üks südamlikumaid ja toredamaid inimesi, keda ma tean. Sinuga suheldes ja su blogi lugedes tekib alati tahtmine ka ise parem inimene olla. Olgu see muutuste aeg sulle kõigele vaatamata siiski õnnelik aeg :)
Aitäh, Helmo!
Postita kommentaar