Laupäeva esimestel öötundidel oli südamlik taaskohtumine juba veidi ülemeelikuks ja ülevoolavaks muutunud sõpradega. Aga ma ei tea, mis vingerpussi need tähed mängisid, igatahes pole ma ammu kuulnud nii palju häid sõnu kui siis. Ja sünnipäev polnud üldse minul :D
Igatahes olen ma rahul, et mind nähakse armsa ja elusa inimesena. (Pisinüanssidesse ei lasku ;))
Ja täna ütles üks armas endine kolleeg üht mu lugu kommenteerides: "Sa ei tee suuri sõnu ja retoorikat, sa... lihtsalt ütled. Nagu naabritüdruk, kes valutab südant kassipoja haige käpa pärast."
Loomulikult poetasin väikese heldimuspisara.
Vanadus vist :D
pühapäev, november 01, 2009
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
Vanadusega küll ei tasu ennast petta - vana ollakse siis kui enam endaga hakkama ei saa.
Ehk on neil õigus?! :-)
Postita kommentaar