Sügisetüdruk

Üks tüdruk tümedas rüüs
(ta silmad! ja suu nagu haav)
ta seisab valguse ees,
sa mööda temast ei saa.

Ei läbi, ei ümber, ei üle.
See süda tüdruku sees,
see sügisepilgaris põleb
su enese südames.

Sest valust, sest elavast süüst
(Sa vabised!) valla ei saa.
Tükk tüdruku sügiserüüst
su silmad seob iluga.

Ja huulile tulevad sõnad,
mis saavad su saatuseks.
Sääl sulavad luuleks su uned,
sääl luulega elu on üks.

Üks tüdruk tumedas rüüs
(ta silmad! ja suu nagu haav)
ta süda on valguse sees,
su südamevaluks ta saab.

(D.Kareva)