pühapäev, september 20, 2009

20.09.2009



Niinii, elulootust on. Täna küll heitlesin veel nõrkuse, nohu ja peavaluga, kuid enesetunne oli juba oluliselt parem. Ja siis muidugi oli vaja käia õues ja nautida ilma ja kuldset sügist.
Muuhulgas käisin lastega ka TÄPE-l, mis põnevuse kõrval pakkus minusugusele nõrganärvilisele memmele ka õudseid hetki. Nimelt keemiateater. No tegelikult oleks võinud minusugune, kes kardab aastavahetuse paiku ka mõnd ilutulestikku lubavat papptoru endaga kotis kaasas kanda, arvata, et see koht pole tema jaoks. Kuna tüdruklaps aga väga lunis, siis otsustasin minna. Aga. Paugud paukudeks, kuid faktid, et üks noormees-teadusteatri näitleja põletas seal oma näo (lahkus ka lavalt pärast seda, loodetavasti ei juhtunud kõige hullemat) ja mingi pauguga purunes ka etenduse läbiviijate alus nende endigi ehmatuseks arvukateks kildudeks ning purunes harjavarski, millega pauk esile kutsuti, ei teinud keemiat minu jaoks sõbralikumaks. Võivad ju korrutada igal sammul, et tuleb teada, kuidas ained reageerivad ja siis ei juhtu midagi. Mina ei taha sellist elu, kus väikseimgi liigutus võib osutuda saatuslikuks veaks. Eelmine aasta oli tüdruklapse sõnul üks tüüpidest ka Ja ma pole ka sugugi veendunud, et see teater seal ikka vaatajatele ohutu on. Ilmselt järgmine kord, kui mu tüdruklaps (poisslaps neid pauke ei armasta) sinna silmade särades taas tormab, palun tal helistada enne ja pärast ja ise närin vahepeal kodus küüsi.
Ma saan aru, et keemial on maailmas tähtis koht ning keemikuid on tarvis, kuid loodan väga, et minu lapsed seda eriala endale ei vali.

Pärast sellist läbielamist tuli lihtsalt minna botaanikaaeda oma tudisevate jalgadega sügist ilu nautima ja kellapeenart kaema, mille olemasolust ma olin juttude põhjal kuulnud. Oli äge küll. (Pilt sai küll pisut päikesevarjuline...)

Lisaks oli täna ühel mulle olulisel inimesel sünnipäev. Mõtlesin talle palju ja kuidagi kurb hakkas. Elu võib ikka vahel pagana kummaline ja keeruline olla. Või siis lihtsalt on tarvis vähem mõelda ja rohkem tegutseda. Seda ma ju viimasel ajal olengi teinud, nii enda petmiseks ja asjade unustamiseks...

Ja ilus kuupäev oli täna ka.

Kommentaare ei ole: