Tartu märgid

Igas paigas on inimesi, kes on justkui selle paiga märgid. Visiitkaardid. Osa sellest paigast.
Tartus on üks selline minu meelest auväärt Hillar Palamets. Oma armsa vanameheliku oleku ja hiiglasuure tarkusega annab ta silmad ette kõigile teistele märkidele.
Tal on alati taskus mõni mõnus seos inimeste või aegadega ajaloost ja ka paar kommi, mida mälumängutüdrukutele pihku pista...

Üle pika aja kohtasin täna teda Riiamäe all ülekäigurajal. Tatsas punasega tulega üle tee.
Et ajame ikka mõned sõnad juttu, kui kokku saame, söandasin talle teha sõbraliku peapesu. Taat vastas häbelikult, et ta vaatas, et autosid ei tule, et siis võib ju ikka minna. Aga ma ei jätnud rahule ja märkisin, et mõelgu ta vaid, kui lapselapsed oleksid kaasas, mis need nüüd siis mõtleksid.
"Peapesu sain ma ju nüüd niigi," vastas ta häbelikult...

Aga see sõbralik kohtumine tegi tuju heaks. Ja sellistel kohtumistel on mul alati südamest kahju, et tema ei ole olnud minu õppejõud.

Ning varsti saab auväärt härra 80 aastaseks. Et tal jätkuks veel jõudu paljudele noortele südameheadust ja teadmisi teele kaasa anda!