Täna veetsin lõunaajal tunnikese Toomel koos kahe vahva inimesega kohvitades. Sättisin end meelega istuma päikese poole, et see saaks palgeid silitada ja oleks muidu ka hea.
Aga mis tegi tema - pani selle pisikese ajaga põse õhetama ja puges pluusikaelusest sissegi. Nii, et nüüd on mul, päikesega mitte suurel sõbral, jumekas nägu ja
dekolteegi :D
Päikese paistel õilmitsevate taimede lõhnadest ei räägigi ja need muutuvad iga päevaga aina joovastavamaks, sest ootamatult õide puhkenud kastanite kõrval õitsevad varsti mu lemmikud jasmiinidki.
Ja ainult Tartus (vist) on võimalik see, et neid päikese ja lõhnade nautimise kohti on ka kesklinna soppides piisavalt. Tuleb vaid need üles leida!
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar