Üle pika aja haarasin täna käe shokolaadi järele, kui tundsin, et juhe on täiesti koos ja enam ei jaksa. Mitu head kuud suutsin sellest hoiduda (või siis ehk ei olnud juhe nii koos?).
Õnneks sõin tillukese. Aga mehele olid tudengid toonud ka karbi. Seega kodus magusate antidepressantide manustamine jätkus. Õnneks polnud palju vaja, et ses kuumas süda läikima hakkaks.
Igatahes on selge see, et mitut suurt tööd ei maksa endale kuhja võtta. Ja ventilatsioonivabas ruumis ei ole võimalik töötada.
Tegelikult teadsin ma seda ju ennegi. Aga mis sa siis teed, kui kohusetunne on kõigist muudest iseloomuomadustest üle ja tehnikamehe ramm ventilatsioonistüle ei käi. Ja pikk suvi on veel ees...
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar