Udu

Sellist udu, nagu nägime täna Viljandisse sõites ja sealt tagasi tulles, pole tükk aega kohanudki. Emajõe suudmest üle sõites paistis vaid killuke jõge, Võrtsjärvest ei piiskagi.
Ja sellest oli kahju, sest Võrtsjärv muudab sellel maanteel liiklemise kuidagi mõnusaks - ma alati kohe ootan, millal ta ometi paistma hakkab.
Viljandi on aga pisike ja suhteliselt armas, kuigi täna seal tänavatel lonkides jõudsin veendumusele, et elada seal siiski ei tahaks. Vahepeal küll mängisin mõttega, et Viljandi võiks olla üks linnu, kus võiks elada... Võru ja Paide vastu näiteks pole mul endiselt midagi:)
Aga et udu sees sõita oli väsitav, magasin koju tagasi jõudes lausa paar tunnikest. Ja siis panime kokku internetipoest ostetud kappe - kvaliteedi ja muu kohta on mul öelda ikka mitu krõbedat sõna. Kuu aega peaks ootama ikka väga head kraami. Aga ei. Õnneks on üldmuljegi vähemalt enamvähem ok.