Naljakas, et tabasin end täna tõdemuselt: kuigi praktilise elu sunnil asjalik, ei ole üks sinisilmne romantik minus veel surnud.
Või siis olen ma teda lihtsalt peitnud. Kuskile sügavale ja kaugele. Aga täna tuli ta jälle välja... :)
Jah, piisab vähesest, et tekitada ühele minusugusele mõnus olemine.
Lisaks tabasin end täna teiseltki mõttelt (tegelikult ma mõtlen ikka rohkem ka, kui kaks mõtet päevas, ausõna:)), et tahaks minna ülikooli ballile. Aga no ei ole see ju koht, kus üksi käiakse ja et ülejäänud pereliikmed pole ka huvitet ja et ühtegi teemakohast sõpra ka pole, tuleb ilmselt taas akna tagant kaeda, kuidas pidu lossis keeb.
Ilmselt tulebki mõne sõbra seest üles otsida tegelane, kes ei karda aegajalt enda seest välja lasta ülikonnastatud tegelane tantsu vihtuma:)
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar