Kontrastiderohke õhtu

Täna oli mul tõeliselt kontrastiderohke õhtu.

Ja kuigi hommikul tööle minnes kartsin, kas tõvest põdurana selle pika päeva vastu pean, olen praegu tervem kui siis - ilmselt eluterved emotsioonid aitasid.

Esmalt sattusime pimedate puhkpilliorkestri harjutamise manu. Aastakümneid vaoshoitud särtsakusega onklid kulunud moega ruumis pilli törtsutamas... See oli lihtsalt armas!
Teisalt sattusime ise tegemise lummusesse. Olen küll juba natukene sisse elanud tekstiilikunsti maailma, kuid soomlase Aino Kajaniemi graafilised gobeläänid lummasid mind jäägitult. Täiega. (Soovitan näitust kõigile.) Ja meie oma Aet Ollisaare värsked särtsakad vaibad särasid uhkelt selle kõige taustaks... See oli tõesti lummav!
Kolmandaks aga sattusime justkui filmi "Vaprad ja ilusad" tänapäevasesse varianti (ma vähemalt arvan nii, niipalju kui ma sellest filmist tean:)). Või siis vähemalt selle filmi püünepealsesse ossa - seal oli moodi ja pisuke kohalikku glamuurigi Catwalkis, homme avatava uue botique "Senso" rõivaste esitlusel... See oli särav, kuid soe!