Öö ilma armastuseta on raisatud öö

Naasin kolmandalt Tartuffi õhtult. Teist õhtut järjest vaatasin ära kaks filmi, jõudes koju alles veidi enne kella kahte.
Hommikul üles, päev läbi tööd ja koduasju, õhtul veidi tukastus ja siis jälle.
Vist ei ole olemas teist kohta Eestis, kus oleks võimalik sellises rütmis elada.
Ja tasuta häid filme keset linna nautida.
Kaks õhtut istusin otse munakividel - toolidel polnud ruumi. Täna jagus mullegi üks.
Üle nädala nii muidugi ei jaksaks.
Vist.
Homme jälle :)
Ja siis ükskord on aega ehk ka muljetada pikemalt.

P.S. Postituse pealkiri on laenatud tänasest filmist "Moskva, Belgia". Itaallased ütlevat nii. Ma olen nendega nõus :)