Peaaegu järjel

Kaks hullumeelset nädalat said tänaseks peaaegu otsa ning täna tunnen, et võin jälle raamatutki lugeda - olen oma tegemistega järjele saanud.
Kui eile pidin veel küllatulnud sõprade ees piinlikust tundma kohutavalt sassis tubade pärast, siis täna on kõik teisiti. Isegi aknad jõudsin sel kevadel teist korda ära pesta, sest vihmaga kaasa tulnud mustus kippus päikese peitu jätma.
Ja lastega on praeguseks ühest küljest rahulikum - kool läbi ja kõik koolilõpuga kaasnenud üritused on ühel pool - teisest küljest on mul jälle murekorts otsa ees. Nimelt on neil nüüd pikad päevad vaja veeta, samal ajal olen mina ju tööl ja I. lähema paari nädala jooksul Tallinnas.
Varasematel aastatel on lapsed saanud kohe kooli lõppedes maale minna, kuid tänavu läheb ema ülehomme haiglasse ja see variant langeb ära.
Eks siis vaatame, kuidas asjalood kulgema hakkavad.