Juhtumised kilulinnas

Jõuame pealinna õnnepaleesse. Et olla sõprade tähtsa sündmuse tunnistajaks. Tähtsas majas tervitab meid naisterahvas küsimusega: "Mis kellasele te olete?"
Puhh.
Nagu kinno oleks sattunud.
Korraga ei osanudki midagi nagu kosta - tulime ju ... ja ... registreerimisele. Läbi hägu hakkas siiski ka kellaaeg meenuma ning õnneks juhatati meid õigesse paika.
***
Pärast tähtsat sündmust trepil sõpru oodates kohtasime ilmaonust abielude sõlmijat. Ilma sissejuhatuseta kohmas ta uudishimulikult: "Mis kellasele te olete?"
Oeh.
No me juba tulime.
"Ah juba tulite. Siis olete juba õnnelikud. Olge siis edasi."
Ja läinud ta oligi. Niiviisi lambist.
***
Järgmisel päeval otsustame mõned huvikäigud teha. Minu pealinlasest kaasa pole kunagi teletornis käinud. Nii ta väidab. Ja mina olen jälle kunagi ammu lapsepõlves. Seame sammud sinna.
Teletorni juures ei oska kuskile autot parkida. Jah, seal on küll parkimisplats, kuid see jääb tõkkepuu taha ja tundub olema kohalike töötajate masinate jaoks.
Sestap otsustan tagasihoidliku inimesena auto parkida sissesõidu tee äärde juba sealoleva auto taha.
"No kuhu te pargite oma autosid, kas te siis märke ei näe, et seal on parkimisplats, meil käivad siin suured turismibussid ja teie panete oma auto neile ette!" - kostab eemalt trepilt vihast sõimu.
???
Sõidan autoga näpunäidete järgi parkimisplatsile.
Kaasa läheb nõuab nõudliku häälsega aru, miks kliente niiviisi tervitatakse ning kas ei oleks lihtsam panna vastavad liiklusmärgid välja, et lihtinimesed mõistaksid oma autosid õigesse kohta parkida.
"Mida te tulete siin karjuma, igavene ebaviisakas selline!"
???
Kui ma üritasin lugupeetud klienditeenindajalt, kes aasta teenindaja tiitlile ilmselt kunagi ei pretendeeri, selgitada, et tema tervitas meid valjuhäälse sõimuga, tegi ta meile kiiresti selgeks, et ise oleme sellised.
Novotsiis! Tere hommikust või nägemist või kuidas kellele! Nii me siis tervitame kodumaiseid inimesi, kes söandavad pealinna turismiatraktsioonidega tutvust teha.
Et lapsed väga kibelesid torni, käisime seal siiski ära. Restoran oli küll nõuka-mis-nõuka, kuid vähemalt teenindajad olid viisakad.