Minu kiiksud

Heidi ulatas mulle edasi teatepulga kiiksude võidujooksus.

Seega ülesanne järgmine:

Pane kirja mõni oma naljakamatest või veidramatest kiiksudest, mida julged teistega jagada
1) kokkamises nt
2) majapidamises
3) muu vaba teema

Ja mõtle, kellele võiks teatepulga edasi anda:)
*********

1) Kokkamine.
Siin on minu kõige suurem kiiks vist see, et ma ei suuda teistega koos süüa teha. Olgu üritus või sündmus kui suur tahes, mulle meeldib köögis üksi askeldada. Ma tean küll, et koos saab kiiremini, aga ikka peab ju keegi eest vedama ja vastutama ja ma parem siis teen juba ise, kui et kipun teisi kamandama. Mis võtab minu meelest poole söögitegemise rammust. Ja nii ma siis teengi. Ja kuigi vahest tunnen end selles olukorras üksikuna, nurisema väga ei kipu :)
Aga samas - kui tegu on tõesti väga lähedase inimesega, siis mahun ka ühe laua taha probleemideta ära. Sest siis ei pea ju ülesandeid jagama, vaid iga inimene adub ise, mida järgmisena vaja teha. Seega kohe tõeline kiiks!

2) Majapidamine.
Minu majapidamises on lugematu arv vanu ajakirju ja ajalehtede väljalõikeid. Tõsi, viimastel aastatel on mehe tungival nõudmisel osa neist ära visatud ja osa leidnud tee keldrisse. Kuid ma ei saa elada ilma teadmiseta, et mul kuskil ei ole mõnd vana Anne, Tervise või Pere ja Kodu aastakäiku, mida tahtmise korral lugeda :)
Eks see harjumus ole maast-madalast tekkinud, sest ajaleheväljalõikeist pungil kappidele ei taha praegu isegi mõelda. Aga praegu on ühe kapi alumine sahtel täitsa minu ajakirjade päralt.

3) Vaba teema.
* Ma armastan kõhuli magamist. Kes tahab mind piinata, sundigu mind selili magama.
* Ma ei ole karjainimene. Julgesin selle alles hiljuti välja öelda, aga sellepärast ei saa ma iialgi kuuluda ühtegi korporatsiooni, käia aeroobikatrennis ega ka emade- või beebikoolis. Ma kohe ei salli seda koos nännutamist ja vaimustumist. Samas, meeskonnatööd hindan ma väga. Aga see meeskond peab olema igas mõttes turvaline. Kari ei saa kunagi olla meeskond.
* Küüned. Ma ei saa tõsiselt võtta inimest, kes on värvinud kunagi oma küüned ja otsustanud nendel praguneva värviga hiljem mööda ilma ringi sebida. Eriti jube on see tumedate värvide kasutamise puhul. Väkk!

Niipalju siis minust. Kui aga vähegi on mahti, siis loeksin meeleldi Ketlini , Tiidu ja Sisaliku kiiksudest.