Must päev

Täna oli ikka üks suhteliselt must päev. Kuigi, kui hästi järele mõelda, siis mõni päikesekiir paistis ka. Ehk siis oli nagu selles salmikuluuletuses, mis mul keset päeva peas keerlema hakkas:

Mõnel hommikul väsinult küsid,
kas tasubki paotada ust,
kas naeratus siis ka veel püsib,
kui taevas on rusuvalt must.
Kogu elu kui lõputu äri,
tulles laostunult teadmata kust,
ära iialgi eneselt päri,
kas võib kaotada naeratust.
Väljas tänavail ükskõiksus kajab,
tasa esikus avaneb uks.
Keegi siiski su naeratust vajab,
kui ta jääbki ehk tundmatuks.

Peakski salmikud üles otsima :)