Vahepeal on olnud kirjutamises pikk paus, sest olen olnud kingituse lummuses. Eelmisel neljapäeval sai mulle nimelt osaks kingitus, mis on maailma parim.
Nimelt toimus eelmisel neljapäeval minu eelmises töökohas projekti lõpuseminar - selle europrojekti, mis on minu ellu toonud hulgaliselt uusi teadmisi ja kogemusi, kuid ka pisaraid, valu ja masendust.
Nüüd sai see aga minu ekskolleegidele (ilmselt kergenduseks?) läbi, teisalt on mul kahju nendest sadadest puudega inimestest üle Eesti, kes selle projekti kaudu saaksid paremini korraldatud ja paindlikumaid teenuseid. Aga see selleks.
Nüüd aga kingitusest. Pärast seminari toimus lõpupidu Laitse lossis. See oli selline tõeline loss ühes lossihärraga, kes tõelise džentelmenina daame teenindas ja lõbustas ning vahepeal ukse peal tunnustavalt plaksutas.
Selle peo kulminatsioon oli aga kingitus - külaskäik Tauno Kangro skulptuuriateljeesse, kus saime ise endale kingituse - skulptuuri - teha. Ja seda suure meistri käe all.
See kõik oli nii täiuslik ja imeline, et seda kogemust ei saa üldse kohe mitte sõnadesse panna. Ma pole sellest raatsinud senini isegi kirjutada :)
Ühes olen aga kindel - kes tahab teha oma lähedastele imelist kingitust, seadke sammud sinna. Ja uskuge - skulptuuri tegemisega saab igaüks hakkama. Lisasin algusesse ka pildi endast ja kunstnikust, kes minu kätetööd parasjagu hindab.
Praegu seisab see "nagupärisskulptuur" meil kodus klaveri peal.
Ja veel - ma olen väga õnnelik, et olen kokku saanud nende inimestega, kes on töötanud või töötavad tööturusüsteemis puudega inimeste juhtumikorraldajatena. Nad on ausõna parimad! Õnneks me kohtume veel :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar