Ilmas polemist ei ole

Kui enne puhkust mõtlesin, et veedaks need mõned puhkusepäevad mõttevabalt, siis päris nii see pole läinud:) Olen mõelnud igasugu asju ja palju ka. Aga mõtetest võibolla edaspidi.
Siis olen lugenud hästi palju. Igasuguseid asju. Võtsin näiteks kätte ka Paulo Coelho, lootuses, et nüüd on käes see aeg, mil ma tema kirjutatutki lugeda saan. Aga võta näpust. Raamat "Viies mägi" ei ole vist minu jaoks. Küll aga meeldis mulle selle sissejuhatus, kus mees rääkis sellest, et oma saatuse elamine kätkeb endas terve rea etappe, mis käivad üle meie mõistmise piiri ja mille eesmärk on alati meid Oma Loo juurde tagasi juhtida. Või siis anda õppetunde, mis on vajalikud oma saatuse elamiseks.
Mind pani vägagi mõtlema tema juhtum pärast seda ööd, mil ta oli lõplikult otsustanud loobuda kirjaniku elukutsest - juba järgmisel hommikul lasti ta lahti töökohalt, milles ta oli edukalt toiminud. "Alati, kui tundsin end olukorra peremehena, juhtus midagi, mis lõi jalad alt."
Kuigi tahaks elada päevast ja hetkest rõõmu tundes, muudab selline asi mõtlikuks. Vähemalt mind küll.
Seda enam, et neid kurbi asju on meie ümber piisavalt.
Minu kodukandis, meie naaberkülas, jättis oma majas tulle elu 52 aastane naine. Naine, kellel oli veel suht väike laps ja pool elu ees elada.
Nagu kirjutas Coelho selles sissejuhatuses - oleme kõik tundnud, kuidas tragöödia tiivad meid riivavad. Ainult et mõni toibub ja teine annab jälle alla.
Sissejuhatusest järgmine lehekülg mind enam ei köitnud. Ju veel pole minu aeg:)
________________________________
Aga vist juba homme jõuan tagasi oma armsasse puust linnakesse.

P.S. Selle postituse pealkirja laenasin Leiutajateküla Lottelt. Ühelt maailma armsamailt tegelaselt.

Uni

Nägin täna lumist und. Ärgates vaatasin aknast välja ja--- ei midagi.

Kuid, lumest olulisem on tegelikult ju see, et me üksteist ikka hoiaksime, et sära oleks silmis ja tervist ka.

Imelisi pühi kõigile!

Puhas rõõm

Mitte ainult tänase, vaid ka paljude teiste päevade laul on see - tänu ühele helgele inimesele, keda tänavune aasta on lubanud mul natukenegi tundma saada:)
Aga muidu on vallanud mind puhas rõõm. J kinkis oma sünnipäeva puhul oma sõpadele ühe ilusaima peo.
See lummab veel ilmselt päevi.
Kuigi mu ühel teisel heal sõbral ei läinud sel peol hästi. Loodetavasti halvastiminemine on praeguseks aga pöördunud.

Rõõmustage, sõbrad!

Edasi lähevad ööd aina lühemaks ning pea saab valgus võidu pimeduse üle!!!

Puhkus!!!

Ja puhkus ongi käes!
Algatuseks magasin juba õhtu hakul kolm tunnikest, sest väsimus oli NII suur. Tegelikult oli selle väsimuse põhjuseks muidugi asjaolu, et eile istusime pärast mälumängu V. juures verivorsti ja õllega. Tulin koju küll suht vara, kella 1 paiku, kuid kange kihk oli lugeda laenatud raamatut - I.Kostin "Tsernobõl. Reporteri pihtimused". Lugesin seda niikaua, kui jube hakkas, aga suht mõjus raamat on see küll. Olen alati arvanud, et pildikeelel on sama jõud või isegi suurem kui sõnakeelel. Selles raamatus on mõlemad olemas.
Täna käisin aga oma kohutavalt köhiva lapsega arsti juures ja saime teada, et kuu aega kestnud köha on muutunud bronhiidiks. Paha lugu, kuid õnneks saab nüüd rahvameditsiinile asjakohasemaid ravimeid sekka ja tõvestki üle.
Aga nüüd hakkan jõulutervitusi kirjutama ja päkapikutööd tegema.

Elu

Aasta viimased päevad lendavad linnutiivul. Kohutav. Nii palju on veel teha ja nii paljusse jõuda.
Aga mina olen totaalselt väsinud. Jõgevalt Tartusse sõites oli erakordselt tore silmata ees sillerdavaid lumevälju, päike läbi autoakna minu põski paitamas. Nii mõnus uni tuli peale, mmmmm ...... :)
Ja nagu igal aastalõpul, on mind vallanud aastalõpunukrus. Mis on segatud igatsuse, otsimise ja kohati ka selgusetusega.
Sest just sel aastal on minu ümbrusesse lisandunud inimesi, kellest tahaks aru saada. Mõni neist on lihtsalt nii intrigeeriv, et tahaks ta rakk haaval lahti harutada ja siis jälle kokku panna. Vat sellised salasoovid on mul:)
Aga järgmisel nädalal saab puhata, hängida ja mängida. Kõige rohkem maailmas igatsen ma hommikusi kauaseid magamisi sooja teki all. Loodetavasti puhkan nii, et uue aasta esimesel päeval hakkan oma magistritööd kribama ja saan võetud kohustustega ühele poole. Aga see on lootus. Praegu pelgalt vaid.

Jõululuulet

Juba Pärnust tagasi sõites hakkasid mul peas keerlema Heiti Talviku luuleread (viisistatud kujul) ja et neid loeti ka kontserdil, panen nad siiagi kirja. Et siis on kohe silme ees:)
See luuletus on juba õrnast murdeeast alates mu lemmikjõululuuletus. Kuigi Talvikul on ka teisi häid teemakohaseid ridu.

Aga siis:

Külm juukseisse sul põmis härmalõngu
ja jõululumme vaibus linna kära.
Su rõivaist levis kannikeste hõngu
ja tähesära.

Nii südaööni sumpasime ringi
ja kirju kuusk - see loitles igas majas.
Kuid leebe nukrus looritas me hingi,
sest võõraist aknaist "Püha öö" meil´kajas.

Meremõtted

Eile oli siis pidu. Töökoha jõulupidu, Pärnus. See oli tänavu mul juba teine jõulupidu, kuid raudselt oli see tänavune parim. Mulle kohe meeldis. Sai nalja ja napsu ja tantsu ja meremühagi kuulatud. Täna vaatasime mere kohe lähedalt ka üle - mine tea, millal jälle teda näeb :).
Olen nõus kõigiga, kes ütlevad, et meri on vabadus. Kindlasti on ta vabadus ja avarus ja kõik muu. Ilus peale selle. Aga - ma ei tunne endiselt, et oleksin merega väga suur sõber. Mulle meeldib tema ääres jalutada ja imetleda värvide mänge silmapiiril, samuti oletada tema tagant tulevate pilvede meeleolu. Teinekord tahaks kohe osata maalida, et kõike seda suursugusust talletada.
Kuid ikkagi on meri minu jaoks midagi põhjatut, salapärast ja isegi hirmuäratavat. Miskipärast ma tajun, et merel on väga suur võim. Ja see võimu suurus ulatub sinna dimensiooni, mis muudab mind ebakindlaks ja ärevaks.
Ja eile juhtus jälle see, et ühel hetkel keset pidu kallas kurbus mu üle. Täiega. Ja see kripeldab veel pisut praegugi minu sees. Ma tean küll, mis on selle põhjus, kuid praegu siia ei kirjuta. Kui üldse, siis kunagi edaspidi. Kui mõtted klaaruvad ja udu hajub. Kui...
Tunni pärast lähen aga "Kaunimate aastate vennaskonda" kuulama. Seal saab ilmselt ilu pärast ka nutta. Küll siis läheb jälle paremaks ;)

Piparkoogilõhna...

...terve tuba täis!
Küpsetasime lastega piparkooke - tänavu kodus siis esimest korda. Päris esimene kord oli möödunud pühapäeval, kui armsa M. juurest läbi sõitsime ja "korraks" üles läksime. Möödunud tunnikene läks sujuvalt üle piparkookide küpsetamiseks. Üks vaasalinna suur kummitus valmis seal ka :)
Aga lõhn on tõesti hea ja toob tõesti pisutki jõulutunnet. Kui nüüd veel kõik korda ka saaks, saaks Abakhanist ostetud riidetükid lauale seada ja äkki jõulud tulevadki...
Tartu Postimehes väljakuulutatud piparkoogivõistlusele pole aga ühtegi piparkooki laekunud... tuleb ilmselt esmaspäeval, kui on võistluse viimane päev, ise küpsetama hakata. See oli, muide, vihje kõigile nobenäppudele :)

Vihkan...

...seda paduvihma! Sest ta sajab praegu, kui lumi peaks aknale liuglema...
Aga midagi ette võtta ei oska :)

Olen kuu

Üks vana tuttav - Vana Hipi - tegi sellise testi. Et see on viimasel aja kohustuslik, tegin ka. Ja mis ma sain teada?
Olen kuu :)

You are The Moon

Hope, expectation, Bright promises.

The Moon is a card of magic and mystery - when prominent you know that nothing is as it seems, particularly when it concerns relationships. All logic is thrown out the window.

The Moon is all about visions and illusions, madness, genius and poetry. This is a card that has to do with sleep, and so with both dreams and nightmares. It is a scary card in that it warns that there might be hidden enemies, tricks and falsehoods. But it should also be remembered that this is a card of great creativity, of powerful magic, primal feelings and intuition. You may be going through a time of emotional and mental trial; if you have any past mental problems, you must be vigilant in taking your medication but avoid drugs or alcohol, as abuse of either will cause them irreparable damage. This time however, can also result in great creativity, psychic powers, visions and insight. You can and should trust your intuition.

What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.

haiged koju

Nii nõme on tõbisena tööl käia! Palavikku nagu otseselt ei ole (aga pea see tulla ei või, sest kodus oli I-l see mitu päeva), kuid olemine on juba kolmandat päeva äärmiselt kehv. Täna kohe super: higistamine, nõrkus, pearinglus, uimasus jne jne. K o h u t a v!
Aga et on selline kiire aeg, ei taha nagu lehte ka võtta. Samas, milline silmakirjalikkus, sest just mina ise olen see, kes kõiki haigeid koguaeg koju ajab ja end ravima utsitab. Aga nagu ütles kunagi üks minu lugupeetud õpetaja: ära käi minu tegude, käi minu sõnade järgi :)
Seega püüan vastu pidada, kuid ühe kohtumise pidin täna ära jätma. Õnneks saab sel teemal rahulikult ka edaspidi rääkida, sest ega need presentatsiooniüritused miskid minu lemmikud ju tegelikult pole.

Muljed

Kui nädalavahetusel lastega Jõgevale jõulukuuske imetlema keerasin, siis leppisime kokku, et igaüks meist kogub midagi nendest jõuludest. S-d otsustas lugeda kokku kõik advendiküünlad, mida ta näeb. Praeguseks on ta lugenud neid juba üle 500. S-m pole veel suutnud otsustada, mida ta loeb või kogub. Seda ilu on ju nii palju!
Mina otsustasin koguda aga muljeid, sest jõulud iseenesest on imelised. Kui neid just kaubanduskeskuses ei veeda ;) Kuigi lapsed ei saa päris hästi aru, miks ma just muljeid kogun ja kuidas ma seda täpselt teen. Aga näitan seda kohta neile kunagi hiljem.
Tartus on minu konkurentsitu lemmik sinine jõekallas. Ja siis mulle meeldib veel jalutada mööda Rüütli tänavat ja tulla Raatuse tänavalt Raekoja platsile ja suunduda sealt Toomele (seal on küll pime, aga Inglisild on rõõmus). Ja veel meeldib mulle üks puu, mis asub suure Vanemuise ees.
Paides on kesklinn tänavu üldse ilus. Eriti Raekoda. Jõgeval on kaubahalli kõrval lustakad puud ning lisaks on ka Suur tänav väga ilus. Ja Otepää kesklinn on armas.
Ja pimedas mööda Eestit sõites võib veel näha igasuguseid asju. Aga see jõuluvalgustus, mis on ühe maja õues Tartu ja Pangodi vahel, mulle ei meeldi. Teede äärde ei tohiks panna rõvedalt vilkuvaid asju, mis juba kaugelt autojuhtide tähelepanu endale tõmbavad.
Aga õnneks on jõuludeni veel aega ja muljeid koguneb ka veel lisaks.

Ilusaim kingitus

Vahepeal on olnud kirjutamises pikk paus, sest olen olnud kingituse lummuses. Eelmisel neljapäeval sai mulle nimelt osaks kingitus, mis on maailma parim.

Nimelt toimus eelmisel neljapäeval minu eelmises töökohas projekti lõpuseminar - selle europrojekti, mis on minu ellu toonud hulgaliselt uusi teadmisi ja kogemusi, kuid ka pisaraid, valu ja masendust.

Nüüd sai see aga minu ekskolleegidele (ilmselt kergenduseks?) läbi, teisalt on mul kahju nendest sadadest puudega inimestest üle Eesti, kes selle projekti kaudu saaksid paremini korraldatud ja paindlikumaid teenuseid. Aga see selleks.

Nüüd aga kingitusest. Pärast seminari toimus lõpupidu Laitse lossis. See oli selline tõeline loss ühes lossihärraga, kes tõelise džentelmenina daame teenindas ja lõbustas ning vahepeal ukse peal tunnustavalt plaksutas.

Selle peo kulminatsioon oli aga kingitus - külaskäik Tauno Kangro skulptuuriateljeesse, kus saime ise endale kingituse - skulptuuri - teha. Ja seda suure meistri käe all.

See kõik oli nii täiuslik ja imeline, et seda kogemust ei saa üldse kohe mitte sõnadesse panna. Ma pole sellest raatsinud senini isegi kirjutada :)

Ühes olen aga kindel - kes tahab teha oma lähedastele imelist kingitust, seadke sammud sinna. Ja uskuge - skulptuuri tegemisega saab igaüks hakkama. Lisasin algusesse ka pildi endast ja kunstnikust, kes minu kätetööd parasjagu hindab.

Praegu seisab see "nagupärisskulptuur" meil kodus klaveri peal.

Ja veel - ma olen väga õnnelik, et olen kokku saanud nende inimestega, kes on töötanud või töötavad tööturusüsteemis puudega inimeste juhtumikorraldajatena. Nad on ausõna parimad! Õnneks me kohtume veel :)

Salasilm

Õhtusest Illegaardist koju jalutades kuulsin Barclay platsil pea kohal imelikku askeldamist. Paksud hallid varesed olid end ühe puu peale istuma seadnud.
Ja jälgisid pisikesi inimlapsi sagimas:)
Seega - salasilm on kõikjal.
Ja tegelikult ei peagi see salasilm olema reaalne silm, näiteks kui taksoga koju sõites tuli sealt raadiost üks imekurb Guns´n´Rosesi laul, mõjus see veel hullemini kui salasilm. Mõnel helinal lihtsalt on kõikehaarav mõju. Ka pilgul võib olla.