Kolm päeva aasta lõpuni: tormakas päev

Aasta lõpuni on veel kolm päeva, äsja möödunu kulges tormakalt.
Ärkasime koos Siimuga hilja, kuigi plaanisin varasemat äratust. Nagu ikka viimastel päevadel :)
Aga arsti juurde jõudsime õigeaegselt ja veetsime seal ligi kaks tundi - ukse taga järjekorras, vereproovi andes, röntgenijärjekorras, selle vastust oodates ja taas perearsti juurde pääsu oodates. Õnneks on pealtnäha lapsega asjad paremad, hoolimata püsivast pisikesest palavikust soovitas arst teha õues rahulikke jalutuskäike. Ja see meile ju ometi sobis - haarasime kohe härjal sarvist.
Esimene jalutuskäik viis meid Juku mänguasjakeskusesse, siis mängisime kahte kohta päkapikku, siis ostsime kampsunilõnga (sest hommikul selgus, et pojal pole ühtegi kampsunit enam selga panna ja ta arvas, et ema võiks selle talle kududa) ja siis istusime oma viimase ajal lemmikkohvikus kaubamaja II korrusel. Proovisin seal täna mojito-jäätisekokteili ja julgen seda soovitada ka teistele - selline mõnus piparmünt hõõgus pärast veel tükk aega suus :)
Kõikide käikude vahepeal kohtasime veel hulgaliselt minu tuttavaid, kelledest mõnedega oleks tahtnud kohe pikemalt rääkida. Näiteks armsa kursaõde K-ga, kellel, nagu selgus, on juba kolm last. Ja ta naudibki täiega vanemate juures elamist ja oma laste kasvatamist ja muid muresid ei olegi.
Ja mina jõudsin õhtul veel läbi hüpata I. juurest, kus veeta üks lahe tüdrukute olemine snäkkide ja sampusega.
Ja vähem kui tunni pärast naaseb ka ülejäänud pere pealinnast.