Tüdruklaps ohkas täna autos südantlõhestavalt, et aasta lõpp on nii kiire - kogu aeg on vaja kuskile tormata ja isegi üheks korralikuks shopinguks pole aega. Teme keeles tähendab see paar tundi poodides ilusate asjade vaatamist (nipsasjad, mänguasjad, raamatud, lõngad, koolitarbed - riided teda veel niiväga ei huvita).
Ja mina avastasin kiirkäigult poest naastes, et olin kodust välja tormanud meikimata. Ma ei mäleta, millal see viimati juhtus - silmad ju värvib ikka üks daam ära. Aga ju ma siis enam pole :)
Kirja pandud laupäeval, 29.detsembril
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar