kolmapäev, august 29, 2007

Ootamatu sügis

Külm on! No kuradi, kuradi külm on!
Isegi nii külm, et nende sõnadega laulujoru ei taha ümiseda.
Selle asemel tõmbaks end kuskile sooja magamiskoti sisse kerra ja oleks. Nagu siil lehtede all või karu lumises koopas.
Ja mina veel täna jonnisin hommikul õue vaadates ja otsustasin soojadest riietest loobuda. Et suvi on ju veel. Ja see oli viga, sest nüüd on kurk kihelemas ja nina kahtlane.
Külmatunnet süvendab endiselt kehva meeleolu ja igasugused mured. Ma ei teagi, millal nendest lahti saab. Ehk tuleks ajalehtede lugemine lõpetada? (Nimelt märkis mu tütar täna, et tema küll ei saa aru, miks täiskasvanud ajalehti loevad. Nagu neil endil muresid vähe oleks.)
Õnneks on maailmas olemas vähemalt helgeid inimesi, kes jagavad sõnasoojust nii, et põues hakkabki leigem. Nagu näiteks üks minu vanadest õppejõududest. Kes on tõesti muhe ja armas inimene.
Ootamatult saabunud sügisega võitlemiseks küpsetasin täna aga sokolaadimuffineid. Selliseid tihkeid. Ja magusaid.

esmaspäev, august 27, 2007

Aeg suureks saada

Täna sain järjekordse kurva uudise. Minu tütre klaveriõpetaja on otsustanud aasta koolist eemal olla. Mis iseenesest ei ole paha - õpetaja arengut silmas pidades on õppetööst vabad aastad, kui neid võimaldatakse, lausa teretulnud.
Aga Sigrid, kellel on olnud mitmeid kriise oma õpingutes ja kes on nendest üle saanud ka tänu imelisele õpetajale, muutus kurvaks. Loodame, et uus õpetaja suudab kurbuse pühkida ja innustada uutele võitudele.
Aga - see uudis ei oleks ming kurvastanud, kui ei oleks ridamisi neid varasemaid. Mis kõik on ühtepidi rõõmsad, kuid lastele jällegi mitte nii väga... Nimelt läheb ka nende maailma parim klassijuhataja peagi lapsepuhkusele (umbes kuu aja pärast) ja Siimu supertreener vähendas oma treeningukoormust ning asemele tuleb teine! Kui Siimu uus treener on otsapidi ka vana ja samuti lahe inimene, siis laste klassijuhataja lapsepuhkusele jäämise uudise järel nutsid mitmed lapsed õhtul kodus ja vanemadki muutusid üsnagi murelikuks. Sest laste esimene õpetaja on olnud selline, nagu üks ESIMENE ÕPETAJA olema peab. Seda ei saa mõne sõnaga kirjutadagi, seda peab tunnetama :)

Ilmselt ongi siis eesolev aasta see, mis valmistab lapsi ette suurekssaamiseks.

Aga veel enne seda üritame maha pidada ühe hilinenud sünnipäevapeo. Suvel sündinud laste traagika ju, tänavu proovime siis peo järelepidamist.

Kui soovid midagi erilist...

... siis laenuta endale mees. Siit. Meestelaenutusest.

pühapäev, august 26, 2007

Mina, Kentaur

Lootsin testi toel saada teada midagi head. Vaat mis välja tuli...

You Are a Centaur

In general, you are a very cautious and reserved person.
However, you are also warm hearted, and you enjoy helping others in practical ways.
You are a great teacher, and you are really good at helping people get their lives in order.
You are very intuitive, and you go with your gut. You make good decisions easily.


Otsisin lisa, sest kesseikka mäletab neid kaugeid aegu ja misse Kentaur siis täpselt on... Ja nädsis:
Kreeka mütoloogia tunneb lugupeetud õpetajat Chironi, kes oli kentaur - inimese keha ja peaga ning hobuse tagakehaga tegelane.
Antiikse uskumuse kohaselt ühendab kentaur eneses inimese mõistuse, filosoofia ja loomevõime ning looma instinktid ja tugevuse. Sümbolite keeles tähendab kentaur igikestvat tasakaaluotsingut intellekti ja instinktide vahel. Kristluses sümboliseerib kentaur hea ja kurja vahel heitlevat inimest.
Intellekt ja instinktid, hea ja kuri... Vastasseis on igavene, ent ilma üheta ei saaks välja paista teise sära. Seesama võitlus ja tasakaaluotsing läbib suurt osa kogu kirjandusest ja kunstist, mis aegade algusest kuni tänapäevani loodud on.
Kentauri võib vaadelda ka kui olendit, kes suudab hakkama saada nii maa kui ka õhu elemendiga. Jalad tihedalt maakamaral, pea tuuli trotsimas, lennukas oda ülespoole suunatud...

Asi läheb ikka järjest segasemaks. Ja enese leidmise lootus :)

laupäev, august 25, 2007

Ei meeldi

Täna on olemine üle mitme päeva kuidagi kehva. Natuke füüsilise tervise poolest, rääkimata vaimust. Ja siis ongi paras panna kirja, et midagi nende augustite juures mulle ei meeldi.
Nimelt ei meeldi herilased, kes sügavas suvehakus meie maja prügikasti elama kolivad. Ja prügi välja viies seal alati kurjalt inimeste peale sumisevad.
Ei meeldi äädikakärbsed, kes jälle ei-tea-kust meie majapidamisi ründavad. Aga ma otsisin välja ühe eelmise aasta nupukese, mille ma kirjutasin. See asub siin. Teadmiseks J-le ja endale ja võibolla veel mõnele.
Ei meeldi noored, kes üle pika suve linna kogunenuna öösiti meie akna all asuvas lasteaias hängivad. Oleks siis, et lihtsalt hängivad - nad tarvitavad seal ka alkoholi ja nende hääl muutub öö ja alkoholiuimade süvenedes järjest valjumaks. Mõnikord teevad ka sigadusi. Lahtise aknaga magamine on tõeliselt piin.
Ei meeldi kirbud, kes ikka ja järjekindlalt just augustis meie suhteliselt vabalt ringirändava kassi kasukasse elama kolivad. Tuleb jälle võtta ette kassile ebameeldivad protseduurid ja talle karvakasukasse tõhusat rohtu panna. Aga see on tegelikult suhteliselt leebe tegevus näiteks rõveda puugi väljatõmbamise kõrval. Lapse hangitud spetsiaalsete tangide toel sain ma sellel suvel puugieemaldamisega ka hakkama.
Ei meeldi ka see, et hommikujaheduses tahaks varbad kinniseid kingi. Aaga päeval hakkavad jalad nende kinniste sees jälle lahtiseid igatsema. Ainult lahtiste kingadega käimine toob aga ninna nohu.
Kindlasti on veel asju, mis mulle augusti juures ei meeldi. Aga ülesloetletud on need, mis viimastel päevadel ming kõige enam on häirinud.

Olulised asjad

Täna tunnistas minu tütar mulle, et ühel tema sõbrannal tundub olema hoolivam ema kui teisel.
Miks ta seda järeldab?
Sest esimene ei saa alati välja kui ta tahab - näiteks siis, kui tuba on koristamata. Või kui laps on mingi sigadusega hakkama saanud. Või kui on käsil mingi koostegemine.
Teisel neid probleeme pole. Piisavat vaid oma vanemate jõllitamisest solvunud näoga ja üldse solvumisest ja siis saavat asi korda. Saab kohe õue.
Seda kõike rääkis mu tütar hoolimata sellest, et on juba kaks päeva tahtnud selle esimese sõbrannaga välja minna. Aga pole õnnestunud.
Ja siis ta tunnistas, et talle hoolivad vanemad meeldivad. Ja et meie oleme ka sellised.

Ma olen kogu aeg arvanud, et mul on maailma armsaimad lapsed!

:)

reede, august 24, 2007

Vastuoluline aeg


Lapsed on praegu mõnusas eas. Sellises äärmiselt vastuolulises.
Sigridiga koos teeme näiteks tema barbidele kostüüme ja samal ajal räägime sellest, kas ta võiks värvida oma juuksed mustaks või lõigata need üldse maha. Kas ta võiks pooleli jätta muusikakooli. Ja muid selliseid tähtsaid asju. Ja vaatame selliseid tõsiseid naistekaid. Nagu näiteks "Ikka ilma suudluseta" täna õhtul.
Juuste mustaksvärvimise kompromissina värvisime need täna selliseks punakaks. Tooniva sampooniga - sellega, mis tuleb pestes maha. Et anda juustele mõnusat sära. Laps on seni rahul. Lubasin, et proovime sama tootega ka musta ära. Kui ta süda kuidagi rahu ei saa.
Muusikakooli teema ilmselt jätkub nädala pärast. Mina kurja emana seda pooleli jätta ei luba. Kolm aastat ju ikkagi käidud. Ja annet on lapsel ka.
Aga barbid saavad endale järjest uusi kostüüme. Selle kirju pihikseeliku heegeldasin mina lõngast, mis Siimu pinalist üle jäi. Helesinise kostüümi heegeldas Sigrid ise. Komplekti kuulub siis müts, sall, topp ja seelik. Sall on pildil moekalt üle käe heidetud, sest toas on ju palav.
Pühapäeval tuleb Siim ka maalt linna tagasi.