Kinkija, armas inimene, ütles, et ta valis selle raamatu, sest see on kõige romantilisem raamat maailmas üldse. Ja talle tundub, et see võib mulle meeldida.
Ja lisas veel, et see raamat on nagu muusika.
Ja armas inimene ei eksinud. Kui ma lugemise lõpetasin, olin täiesti lummatud.
Sellesse raamatusse oli koondatud mehe-naise ühest ainsast pilgust süttiv armastus, mis püsib südames kuni surmani. Sellesse raamatusse oli kirja pandud see armastus, mis püsib ka siis, kui kõnelejaiks on ainult pilgud. Sellesse raamatusse oli koondatud meeletustele õhutav igatsus ning naiselik tarkus - see, mis armastust hoiab.
Sellest raamatust leidsin ka äratundmist ja piinavat valu.
Ja mis on hämmastav - kõik see oli kirja pandud vaid veidi üle sajale leheküljele. Kogu ühe inimese elu ja armastus. Kuid nii mõjusalt, et juba raamatu lugemise ajal tulid mu silme ette stseenid, mis võiksid olla sama pealkirja kandval filmil. Seda filmi meeldiks mulle Tartuffil vaadata küll...
Selle raamatu lihtsate sõnade ja selge keele vahele olid põimitud helinad, mis panevad meeled värelema ka veel mitu päeva pärast selle lugemist. See raamat ei olnud mitte lihtsalt muusika, vaid siidine muusika, mis voogas üle minu ning mille imeõrn puudutus on aimata praegugi.
Kolm päeva hiljem: Kuigi ma kinokunsti väga armastan, olen ma selles täieline võhik. Pooled uued filmid magan maha ja üldse. Nii leidsin täna filmipoest selle loo DVD. Film ise ju ka meie kinodes jooksnud. Nüüd esimesel võimalusel hakkan nautima :)
2 kommentaari:
No nii ilusti raamatut kirjeldada peab ikka oskama!
:) Aitäh :)
Postita kommentaar