Talvised hullud liiklusolud

Viimastel päevadel ei ole ma siia üleliia sageli kirjutanud. Põhjuseks tõik, et olen üsna rööpast väljas olnud. Jõulud möödusid imeliselt, maal. Aga jõulu teisel pühal, äsja Kärevere sillalt üle jõudnuna muutus kõik.
Nimelt oli jõulu teine püha ju päris tuisune ja lumine. Sestap polnud ka maanteeolud kõige paremad, kuigi Tallinn-Tartu maantee oli siiski üsna korralik.
Kärevere sillalt üle jõunduna kaldus aga meie ees sõitnud auto äkitse vastassuunavööndisse. Nagu sõidaks porilombist ümber. Ma jõudsin veel mõelda midagi sellist segast, et näe, Emajõgi ajab üle ja teel on ka kohe suurvesi. (Ilma igasuguse loogikata mõte). Ja valmistusin vaatama Emajõe luha poole, kuid eessõitev auto tõmbas õnneks endale kogu mu tähelepanu.
Sest selle äkilise siia-sinna sõiduga kaotas auto juhitavuse ja tegi paar tiiru ümber enda ning maandus õudse pauguga vastassuunavööndis vastu teist autot. See teine auto läks paraku päris katki ja hakkas omakorda tiirlema - väga napilt meie auto nina eest mööda.
Õnneks maandusid mõlemad avariisse sattunud autod lumehanges neljal rattal ja õnneks ei saanud ükski inimene viga.
Aga minu šokk oli nii suur, et pärast avariipaigalt lahkumist ma peaaegu kogu ülejäänud tee autos nutsin ja järgnevad kolm ööd ei saanud ka õieti magada.
Ikka päris jube on mõelda, kuidas kõik võib muutuda. Pisikeste sekundite jooksul. Ja sa ise ei saa selle vastu mitte midagi teha.
Õnneks vähemalt lapsed tegelesid autos parasjagu oma asjadega ja väga seda kõike pealt ei näinud. Ja võtavad asja sellevõrra ka kergemini.
Kuna minu veendumuse kohaselt on hirmudega võitlemiseks kõige parem viis neile vastu astuda, siis olen loomulikult taas maanteel sõitnud. Üle-üleeile Peedule headele inimestele külla, üleeile Tallinnasse ja eile sealt tagasi koju.
Eile oli ilm kahjuks taas hull. Kui üks pereliige poleks pidanud ööseks tööle minema, oleks ilmselt tagasi keeranud. Aga mõte, et ta peab tööle minema ja homme ei pruugi parem olla, hoidsid teel.
Ja muidu ei olnudki hullu, vaid Kükital keeras üks loll meile ette. Õnneks sain pidama. Pärast oli veidi aega ikka päris paha, kuid kohustus sõidule keskenduda viis selle tunde.
Ja tegelikult on maanteel liikluskultuur palju paremaks läinud. Ausalt. Kui eile peaaegu nähtamatutes oludes autorong Laevalt Kärevereni 50km/h veeres, oli ainult üks kiirustav möödasõitja. Kuid muidugi, ei saa salata - liikluses piisabki hulleima juhtumiseks ühest lollist.
Annaks taevas, et mina nendega uuel aastal eriti kokku ei puutuks.
Sest praegu läheb ilmselt ikka tükk aega, kui ma ilma igasuguse hirmuta kuhugi teele asun.
Pinge suurust ja selle mõju mulle ilmestab seegi, et eile uinusin ma kell 9 õhtul, kogu oma riietes. Ja ärkasin alles hommikul... Õnneks puhanuna.
Ehk uus aasta tuleb parem, ka liikluses.

Pühad!

Aga kui armastus...

Kui armastus on illusioon ja tundub ilus vaid senikaua, kuniks ajus jätkub energiat selle pildi maalimiseks või hoidmiseks, siis võib ju kõik ollagi meie ettekujutus?

Aga kui armastus on olemas ja kõik muu on olemas, siis kaob armastus koos kõigega ja on ikkagi kaduv?

Roy Strider, Minu Mongoolia

(soovitan lugeda. olen poole peal, kuid raamatu ilust puudutatud)

Ärkvelpüsimise kiituseks

„Tegelikult ei saa midagi uuesti teha, aga pool elu me elame selles illusioonis, et saab. Et kõike jõuab veel. Aga kõike saab teha täpselt ühe korra, isegi kõige korduvamaid tegevusi. Sa ainult arvad, et homme jälle. Sa ainult uinutad sellega oma valvsust.”

Tõnu Õnnepalu

Jõuluvahetuspakk, vol 2

Nagu meil juba traditsiooniks saanud, osaleb ka näputööhuvilisest Sigrid pakivahetuse projektides. Tema sai seekord paki Porhoselt.



Pakis oli nimeplaadi tegemise komplekt, kaardimäng, isetehtud piparkoogid, värvimuutev ingel ja kaart. Värvimuutev ingel on saanud meie kõigi lemmikuks ning kaardimäng on samuti juba käiku läinud.
Sigrid saadab Porthosele tervitused ja tänab toreda paki eest!

Sigridi enda lähetatud pakk on aga - täiesti uskumatu - lähetatud Tartust 09.12 ja jõudnud Tallinnasse 11.12. Ehk mina ise olen jõudnud selles ajavahemikus pool Eestit läbi sõita, erinevates kohtades ööbida ja täna pealinna kaudu ka koju sõita, kuid pakk on Tartust Tallinnasse teel olnud kaks päeva! Loodetavasti näidati talle vähemalt teeäärseid vaatamisväärsuseid ja viidi näiteks Adavere tuulikusse vahepeal puhkama. Ja loodetavasti saab pakisaaja selle uue nädala alguses ikka kätte ka.

Kurb on see, et seekord ei teinud me ise oma pakkidest pilti ei minu ega Sigridi pakist. Mina tegin paki Bettyle. Lisaks muude jõuluvidinate seas oli seal üks päkapikupesakond. Vähemalt osast sellest seltskonnast on mul pilt olemas.



Ilusat kolmandat adventi kõigile!

Jõulud-jõulud-jõulud!

Jõuludeni on veel veidi aega, kuid minul on tunne, nagu nad oleksid käes. Iga päev toob midagi head :)
Üleeile sain ma Kullakeste Jõulupakivahetuse kaudu paki. Lihtsalt keset päeva helises uksekell ja üks naine teatas, et tal on Siljale pakk edasi anda.
Aga milline pakk see oli!
Ainuüksi selle välimus pani ahhetama :)



Ja sisu oli ka ülimegaäge!



Minu lemmik on mõistagi langenud ingel Mary koos tema langemise looga (kas peaks selle ka siia kirja panema?) ja taskusse peidetud raha juurdenõidumise õpetusega :) Kaunistatud purgiga teele pandud kaneel kulub meil marjaks ära ja ingverist teeme ka ilmtingimata midagi head. Vast isegi proovime neid retsepte, mis pakki kaasa olid pandud. Ning piparkoogid on juba otsas :) (nagu näha pildilt - pildi tegemise ajaks oli neid juba ohtralt vähenenud...) Ja Sigridile oli pakis sir B.F.Punni poolt soovilinnuke, mille tiivataskust leidsime kõrvarõngad. Kogu see kraam oli enne punase sisse pakkimist pandud jõulupaberiga kaunistatud karpi.

Suur-suur aitäh, Della! See pakk oli nii armas, et veel praegugi muhelen sellele mõeldes ja ingel Mary on kodus aukohal. Kui hästi läheb, võib teda juba laupäevases ajalehes kohata tegelikult :) Ja tikitud kaardikest võibolla ka:)
Veelkord, suur-suur aitäh! Ja Sigridi poolt ka!

Mina viisin täna paki Bettyle töö juurde. Betty oli üllatunud, loodetavasti jäi rahule ka :)

Ja mis kõige lahedam - ma pean kohe siia kirja panema - täna võitsin ma suusareisi! Ja kuna kamp sõpru oli suusatama minemas, mina rahalistel kaalutlustel mitte, siis nüüd ma saan ikkagi minna ja mida minut edasi, seda rohkem elevil ma olen. Mulle nii meeldib jõuluaeg!!!

Pildid on veidi kehvad, kuid parem, kui päris ilma:)

Jõulukuine vetemöll

Praegu oleks õues nagu kevad, ohkas nädalavahetusel mu poeg. Ja tõsi ta on - veed voolavad, oras haljendab ja mõnel pool õitsevad isegi sinililled. Oh neid looduse kapriise küll!



Vetemöll on tabatud Palamusel.

Aga õnneks ei peta need märgid meid, sest kevadel on õhk oluliselt klaarim. Vaade Kuremaalt - täiesti sügistalvise õhuga.



Aga vaatamata hallile mulle meeldib minu maa.

Teine jõulu ootamise püha

Hääd soovid teiseks jõulu ootamise pühaks Tartust - heade mõtete ja tulede linnast:)

Jõulusall purgis. Vol. 1

Nii. Mina sain juba esmaspäeval kullakeste pakivahetuse raames kätte oma "Jõulusall purgis" nimelise pakivahetuse.
Rõõm oli suur, kui postiljon ulatas mulle juba väga-väga tuntud aadressilt paki. :)
Et aga ühel vahepealsel päeval polnud kodus fotokat ja teisel käisin ma üle - hmmm - 13 aasta TÜ aastapäevaballil - ei jõudnud varem postitamiseni.



Liitrise korralikult kinni teibitud apelsini-virskikunektari pakist vupsas ükshaaval välja toredaid asju.
Minu lemmikvärvides sall (ma olen punasehaige :)), mooniõit meenutav pross, ingliga küünal, pisike klaasist kuuseke, kaart, vilditud ingel, voolimismass (see jäi kahjuks pildilt välja, laps oli selle hetkeks omastanud ja nii see ununes) ja šokolaad.
Uskumatu, et ühe liitri sisse nii palju vidinaid mahub :)
Minu lemmik sellest pakist on imearmas ingel.

Suur-suur aitäh, Sulle, Mummu, selle toreda paki eest!

Minu enda pakike veel valmib, kuid loodan viimasel postituspäeval ikka posti saada.