Kuumad käärid

Õudusega avastasin praegu, et ma olen oma sassis peaga nii harjunud, et juuksuri järgi tekib vajadus alles siis, kui kamm enam läbi ei taha käia.
Õigupoolest on point ikka ja jälle selles, et kui õiget juuksurit pole, siis ei kipu kuskile suvalisse salongi minema ka. Ja kuigi ma siin alles hõiskasin, et kõik on hästi, meenub mulle mingi seik sügisest, kui selgus, et pole asjad hästi midagi: see hea juuksur läks tööle ühte Tartu kalleimatest salongidest. Kuhu mina ei raatsi minna.
Et aga üleeile hommikul jäin pea kammimisega jänni, tuli taas käik ette võtta. Ja seekord otsustasin proovida protseduuri kuumade kääridega - väidetavalt suleb see juuksekarvaotsad ja hoiab neid kauem katki minemast. Praegu muidugi õudusega avastasin, et kui ma juuksurile ütlesin, et juuksed on kaks kuud lõikamata, siis tegelikult kisub vahe juba poole aasta kanti...
Ohh seda naise hajameelsust ja hooletust, ma ütlen :)
Aga vaatame siis, mis nüüd minu peaga juhtuma hakkab. Esialgu olen rahul. Nagu ikka.