Kolm päeva aasta lõpuni: tormakas päev

Aasta lõpuni on veel kolm päeva, äsja möödunu kulges tormakalt.
Ärkasime koos Siimuga hilja, kuigi plaanisin varasemat äratust. Nagu ikka viimastel päevadel :)
Aga arsti juurde jõudsime õigeaegselt ja veetsime seal ligi kaks tundi - ukse taga järjekorras, vereproovi andes, röntgenijärjekorras, selle vastust oodates ja taas perearsti juurde pääsu oodates. Õnneks on pealtnäha lapsega asjad paremad, hoolimata püsivast pisikesest palavikust soovitas arst teha õues rahulikke jalutuskäike. Ja see meile ju ometi sobis - haarasime kohe härjal sarvist.
Esimene jalutuskäik viis meid Juku mänguasjakeskusesse, siis mängisime kahte kohta päkapikku, siis ostsime kampsunilõnga (sest hommikul selgus, et pojal pole ühtegi kampsunit enam selga panna ja ta arvas, et ema võiks selle talle kududa) ja siis istusime oma viimase ajal lemmikkohvikus kaubamaja II korrusel. Proovisin seal täna mojito-jäätisekokteili ja julgen seda soovitada ka teistele - selline mõnus piparmünt hõõgus pärast veel tükk aega suus :)
Kõikide käikude vahepeal kohtasime veel hulgaliselt minu tuttavaid, kelledest mõnedega oleks tahtnud kohe pikemalt rääkida. Näiteks armsa kursaõde K-ga, kellel, nagu selgus, on juba kolm last. Ja ta naudibki täiega vanemate juures elamist ja oma laste kasvatamist ja muid muresid ei olegi.
Ja mina jõudsin õhtul veel läbi hüpata I. juurest, kus veeta üks lahe tüdrukute olemine snäkkide ja sampusega.
Ja vähem kui tunni pärast naaseb ka ülejäänud pere pealinnast.

Üks päev aasta lõpuni

Nii, kuna eilne päev oli meeleolukas ja tõttamist täis, oli täna oluliselt tasakaalukam. Kodust olemist, palju mõttemõlgutusi ja raamatulugemist.
Ja et homme ei peaks tormama (väike lootus on), panin salatikartuli keema.

Kirjutatud pühapäeva, 30.12 hilisõhtul

kolmest päevast on saanud kaks päeva aasta lõpuni

Nii, möödunud päev möödus turbokiirusel, sest kolmest päevast on saanud vaid kaks, mis lahutab mind aasta lõpust. Kell näitab 1.16 ja ma olen äsja naasnud zavoodist, kuhu vedasin oma väga korralikud sõbrannad, kelledest mõni polnud ammu seal käind ja mõni üldse.
Aga oli mõnus olemine.
Nagu ka päeval, mis möödus samakiiresti - hommikune paartund perega, siis poodi ja mees tööle, siis koogiküpsetamine ja siis juba head inimesed külla tulidki.
Ühesõnaga - oli tõhus päev koos koogiküpsetamise, hõõgveini ja paari õllega :)
Ja laps laulab voodis - sa oled see kes jääb.
Ju ma siis olen :)

Tibijuttu

Tüdruklaps ohkas täna autos südantlõhestavalt, et aasta lõpp on nii kiire - kogu aeg on vaja kuskile tormata ja isegi üheks korralikuks shopinguks pole aega. Teme keeles tähendab see paar tundi poodides ilusate asjade vaatamist (nipsasjad, mänguasjad, raamatud, lõngad, koolitarbed - riided teda veel niiväga ei huvita).
Ja mina avastasin kiirkäigult poest naastes, et olin kodust välja tormanud meikimata. Ma ei mäleta, millal see viimati juhtus - silmad ju värvib ikka üks daam ära. Aga ju ma siis enam pole :)

Kirja pandud laupäeval, 29.detsembril

Ei meeldi...

...mulle viimase aja trendid. See, et orkutis saadetakse ühesugune pühadelause kõigile sõpradele ning et sama tehakse ka telefoniga. See kaotab kogu pühadehubasuse ja muu võlu.
Mina seda ei tee. Seega ärge pahandage sõbrad, kui keegi tunneb, et ma pole teda meeles pidanud.
Mõtteis olen ma kõigi hääde inimestega, mõnega kohtume isegi aastavahetusel ja uuel aastal rokime täiega edasi.

Neljapäeval, 27.12 õhtul.

Ta tuli, ta tuli!

Lumi noh!
Juba eile õhtul tuli. Sellise õhukese, kuid siiski maad katva vaibana.
Ja jäi tänaseni püsima. Mõnus!

See on kolmapäevane, 26.12 sissekanne.

Unistus

Ju paistab vastu eha põhjavalgus;
kuu tõuseb hõbehelgil ülesse,
kesk taevast udu õrnus, Linnutee,
ja tähed ilmuvad... ja ööl on algus.

Puud seisavad kui valged kujud salgus,
pärg pandud pähe iga põõsale.
Õhk selge, ilm nii armas, vagune,
et unub talve karedus ja kalgus.

Ja iga kulukõrs, mis haljas lehtes
ei suutnud suvel aasalt õitseda,
vaid kõigist nägemata närtsis seal,

nüüd härmas, nagu hõbedases ehtes
autähtedega kaetud otsata...
Kuukiired mängivad ta kuue peal.
(Jakob Liiv)

Selle unistuste pildi leidsin siit.

Ja soovin kõigile imesid ja helgust eesolevateks pühadeks!

Vastik, vastik, vastik

Inimesed, kandke helkureid!
Ja ärge astuge ülekäigurajale kunagi ilma helkurita ootamatult. Eesõigus võib ju olla, kuid kui 50 km/h liikuv autojuht teid ei märka, on ikka pahasti küll!
Täna läks ühel noormehel hästi, sest sain auto pidama ja minu taga ei liikunud ühtegi autot.
Aga minul on väga paha olla.

Esimene esinemine

Nii. Esimene esinemine parmupillibändiga on seljataga. Mõnedel muidugi juba kaks, sest reedel kutsuti meid ka Kuku raadiosse esinema. Mina ei saand aga minna.
Kas see esinemine saalisolijaile sama hea tundus, kui meile laval, teavad vaid nemad. Aga meie vähemalt ise nautisime seda.

Ja pidu oli ka tore. Ja sellega kaasnenud bussisõidud. Hommikuse vaate hotellitoa aknast oskas hästi sõnastada aga minu kolleeg. Seda saab lugeda siit.

Nüüd aga jõuluaskeldustele!

Juhtmetu

Olen nii läbi omadega, et väljend juhe koos minu kohta enam ei kehti. Sest ilmselgelt mul polegi enam juhet.
Põhjuseks jätkuvalt lapse haigus, enda taaskordne koletu seljavalu (mis tundub jubedam kui kevadel) ja tuhandeid kurbusesse tõukavaid emotsioone. (Tõsi, koolis õpitut meenutades neid tegelikult niipalju pole. Aga las ma petan end, et on...)
Ja ma ei tea mis aitaks. Vist esimest korda pole mul ideed, mida peaks ette võtma.

Tõsi ta on :)

Powered By - Top calling card site

Esmaspäevaselt

Meil on nüüd kuusk. Kohe palju rohkem jõulu on toas.
Homme lähen vanaemaga Valka. (Eesti-Valka ehk Valgasse).
Siim on jätkuvalt haige.
Ja piparkoogivõistlusele on laekunud juba neli võistlustööd. Kaks päeva on veel aega.

Miks küll...

...vahel on nii, et mõtled sõpradega minna paariks tunniks välja istuma, kuid siis on kell äkki pool viis hommikul, sa seisad Zavoodi kõige ägedamat peomöllu ja kui ei peaks, siis kojuminekule veel ei mõtlekski :)?

Segane nädal

Nädal, mis hakkab kahe päeva pärast lõppema, on olnud segane ja kiire.
Juba eelmine nädal tõve küüsi langenud poeg hakkas eelmine nädalavahetus terveks saama, kuid pühapäeva öösel ärkas suure palaviku ja kehva enesetundega. Teisipäeval sai diagnoosiks angiini. Selle juures kõige hullem on asjaolu, et terve nädala on tal püsinud ligi 39 palavik. Kui täna hommikul näitkas kraad 37,2, siis õhtuks tõusis see taas oma viimase aja kõrgustesse.
Hoolduslehele ma seekord ei jäänud, sest I. sai suurema osa nädalast päeviti kodus olla, vaid täna mitte. Aga hoolimata sellest süda valutas kogu aeg ja kippusin ikka keset tööpäeva ka koju. Ühesõnaga - üks lõputu kiirustamine kogu nädala. Ise valves ka veel.
Nädalavahetus tõotab tulla rahulikum, kuigi pühapäeval peab ju taas tööle minema.
Homme läheb teine laps klassivenna juurde, kelle juures on mingi suurem pidu korraldatud klassikaaslastele. Ja jääb isegi ööseks (oh aegu, oh kombeid, kas mina oleks võinud sellistest asjadest omal ajal unistada :)). Kuna sellel klassivennal on hästi toredad vanemad ja kodu, ei hakka ma keelama ka. Seekord kasutame pojaga kahekesi oleku õppimisvõlgade taandamiseks. Neid on kahe nädalaga kuhjunud omajagu. Ja ega ma teda sel nädalal õppima saanud ka sundida, sest tänaseks on ta niigi omadega täitsa läbi.
Nüüd tuleb vaid pöialt hoida, et mu enda tervis alt ei vea. Nagu ikka pärast selliseid pingelisi aegu.
Sest muuhulgas sai just selle nädala jooksul minust ka uue parmupillibändi liige. Ja järgmisel reedel peaksime avalikult üles astuma. Millega ja kuidas see õnnestub, ei tea praegu ilmselt keegi. Aga parmupilli helin mulle meeldib :)

See ongi pimedust peletav jõulumeeleolu!

Minu lemmikpaik Tartus. Tõeline jõuluime. Reaalselt veel kaunim kui pildil.

Et elu oleks lill

Kui mina või keegi teine sellise lille rinda paneb, ei saa ju keegi öelda, et elu pole lill?

Igatahes väikest meeleolu võiks see jõuluaega lisada küll.
Lõng: LoveGarn Crazy Liannist.

Tujutõstmistest

A soul from Venus with a sexual appeal 9.3 of 10.

Guys hold your breath...

Lets101 - Free Dating

Jõuluettevalmistused

Et jõulud ikka tulevad, pole kahtlust.
Alustasime täna ettevalmistustega - tekkis idee kuuseehete valmistamiseks.
Sellised nad tulevad. Ise oleme rahul :)

Talvesoe

Lund küll enam peaaegu pole, kuid 300 grammi talvesooja seest, väljas ja hingele ootas mind kolmapäeval töölaual...
Üldse oli see üks tore ja soe päev - käisime Jõgeval, kus kohtasime ehtsat Jõuluvana ning pärast ka Elistvere loomapargist, kust iseenesest ei saa ju teisiti lahkuda kui vaid heas meeleolus. Karoliine oli ainult nii unine, küllap ootab teda tänavu kolmas talveuni (või teine? ei mäletagi enam peast :)).
Aga nüüd pakist. üritasin seda ka pildistada, aga sellega on ju see häda, et emotsioonid pildile ei mahu.

Pakist leidsin maailma kõige ilusamad kindad, mida ma pole nõus jagama ka oma lapsega mitte. Veelgi enam, ma ei söanda neid isegi kätte panna, sest nad on NII ilusad. Nüüd oleks neile sobivat mantlit või jopet juurde vaja, aga need tänavusse eelarvesse ei mahu... Ehk jäävad need sellisteks hea-tuju-kinnasteks. Et kui on vaja midagi ilusat päeva, võtan kindad. Sest lisaks kõigele on ka värvivalik nii minu-nii minu... (Õhkan endiselt õnnelikult!)
Siis oli pakis tee ja kuivatatud ploomid otse Pekingist (need olid ülimaitsvad!), kleepsud ja vardaotsad (kutsutakse neid vist nii). Ja kiri, mille käekiri oli eelmisest pakist juba tuttav :)
Aitäh, Väikekass!


Panin siia kinnastest eraldi pildi ka, sest need palmikud on näitamist väärt. Loodetavasti tulevad nad pildilt kuidagigi välja.

Minu enda pakike läheb teele homme. Kui ma kaks eelnevat korda olen muretsenud, mis hull, siis nüüd hakkavad ka juuksed halliks minema :) Aga ehk pakisaaja ikka leiab minu valikust midagi hingele, nii seest kui väljast.
-----------------------------------------

Tuhat vabandust kõigi ees!
Pakis olid ka jõuluhõngulised küünlad!
Paki koju tuues peitsin need aga kappi, sest mu lapsed olid eelmisel nädalal tõbistena kodus ja nii nad sinna ununesid... Aga samas olid need pakile täiuslikuks lisandiks, sest mina olen väga suur lõhnaküünalde fänn...
Kuidas ma küll pildistades nii unustasin, ei tea (punastan piinlikkusest)...

Väikest printsi meenutades

Kõigil ei olegi ju sõpra olnud.
Mina, ja veel paljud, võivad olla rõõmsad, et neil oli selline hea sõber . Kelle täna viimasele teele saatsime.

Aga nüüd peab keegi tõesõna heaks hakkama.