Minu 2010

Teen järjekordse katse naasta sõnalisse blogimaailma. Kuigi aasta on juba päevi käinud ja talve selgroogki murtud, alustan seda enda isikliku elu möödunud aasta oluliste sündmustega. Sest nende seas on paraku ka mõned sellised, mis tingisid minu pikaajalise vaikuse siin.

Aga - kõigest ükshaaval ja omasoodu.

Jaanuar

Selle kuu märksõnaks oli minu jaoks kindlasti talv: sai kasvatatud jääpurikaid, pidada talvepiknikke, suusatada ja uisutada. Aga mis oli kõige ägedam: käisin mägedes suusatamas. Ilmselt kõik, kes korra PÄRIS mägedes käivad, jätavad sinna tükikese oma südant. Nii ka mina. Ja nii vaatan iga päev südamepiinades, kuidas koht-koha järel täitub õnnelike inimestega. Tänavu ei pea rahakott seda reisi kuidagi vastu. Käin siis vähemalt korra Kuutsemäel või uues lumepargis niisama kiibitsemas... Aga järgmisel aastal lähen kindlalt!

Veebruar

Veebruaris oli jälle talv - minu sünnipäev, teemaks Lumpeni ball ja Pitka matk. Need tulevad mõlemad kaljukindlalt varsti jälle!

Märts

Naljakas - märtsis oli jälle talv :) Kuigi juba kevadehõngulisem. Matkasime lastega palju ja pidasime erinevaid piknikke.
Ilmselt on rändamine ikka veres ja kui kooli-töökohustuste kõrvalt kaugemale ei saa, tuleb kodu lähedal ringi tuuseldada :)

Aprill

Aprilli märksõnad on jällegi loodusega seotud, eelkõige on see suurvesi - suurvesi Tartus ning Soomaal, samuti Tuhala nõiakaev.

Mai

Mai oli lihtsalt ilus kevade tulemise aeg.

Juuni

Juuni oli see kuu, mis mind raputas tõeliselt. Kui muidu ajad oma isiklikud mured kuskile ära ja luusid looduses, siis juunis sai elu pahem pool oma karmi käega mul natist kinni. Nimelt - suri mu vanaema. Veidi enne jaanipäeva. Tema jaks sai lihtsalt ühelt rännakult tulles otsa. Sumedalt suvise pargi all.
Ma pole kunagi varem olnud nii lähedalt surnuga toimetamisele ja matuste korraldamisele kui seekord.
Ja täis nii valusaid mälestusi.
Sest vaatamata kõigele sain ma aru, et vanaemal on olnud minu elus oluline roll.
Seda kõike oleks olnud ilmselt kergem üle elada, kui ei oleks nii keerulist suguvõsa nagu meil. Kus pidevalt toimub mingi kummaline olelusvõitlus (kelle nimel? Mille nimel? - ma pole kunagi mõistnud) ning ausust ja siirust napib.
Ning kõik see on pannud kohutava musta pitseri ka kogu ülejäänud elule.
Ja sellega on raske elada.
Ma tean küll, et kõige tähtsam on elada nii, et enda tegemiste pärast ei peaks süda kripeldama, ja teisi austades. Kuid kui seda austust ei jagu inimestel, kes peaksid olema minu lähim ring, üksteise vastu, on see väga-väga valus.
Aga selle valuga tuleb õppida elama, ma tean.
Ma juba proovin.

Kindlasti aitasid asjadega hakkamasaamisele kaasa ka minu sõbrad A ja I, kes mu jaanilaupäeva õhtul voodist teki alt välja utsitasid ja sauna ning lõkke äärde lihtsalt olema meelitasid. Ma olen senimaani siiralt õnnelik ja tänulik selle pärast!

Juuli

Juulisse jääb imeline nädalane reis läbi Rootsi Taanimaale ja tagasi. Selles oli nii palju muljeid ja päikeselisi hetki, et see kõik mahuks ära ilmselt umbes poolde raamatusse :)
Mis on kõige ägedam, minu ammune armastus Skageni koolkonna maalikunsti vastu viis meid ka nende tegevusmaile. Ja vaatamata sellele, et kuulsat sinist valgust Skagenis otse ei õnnestunud meil näha (seal olles oli hoopis Põhja- ja Läänemere kohtumispaigas kergekujuline torm ja vähemalt pojal õnnestus märjaks saada nii, et lained tulid kahelt poolt korraga), on sealne pilvede taga hõljunud valgus senini minus ning ihkab sinna tagasi :) Naljakas, et mõne paigaga maailmas kohe on nii.

Ning juuli märksõnadeks on kindlasti kuumus ja Viljandi folk, tänu millele jõudis minu ellu uus muusikaline lemmik. Ja see, et väikevend läks sõjaväkke.

August

Augustis oli eredaid muljeid mitu.
Esiteks Käsmu ja Viru folk ning suur läbi Eestimaa põhjarannikule kihutanud torm, millega pidu lõppes. Ja adrenaliinirohke sõit öösel sähvivate välgunoolte taustal elektrita maakoju Järvamaal. Mille ümbruses torm tegi 1:0 mõnede armsate põlispuudega. Senimaani on vaade ilma nendeta kuidagi lagedavõitu...
Teine suur emotsioon oli sõprade L&H pulm. Ja mitte ainult - ka kaasalöömine selle korraldamises. Ehk siis minu kanda oli tüdrukuteõhtu korraldamine, mis tänu toredatele tüdrukutele kulges suurepäraselt ja emotsioonid olid pärast seda laes. Abiellumislubadusi tuli pärast seda õhtut mitmetelt niisama kooselajailt, eks paistab, kas nad seda ka hakkavad sel aastal täide viima ... :)
Ja kolmandaks käisime veel kuu lõpul traditsioonilisel reisil Muhumaale ning tänavu rändasime läbi mere ka Kõinastu laiule. See oli suvele suurepärane punkt!

September

Lapsed läksid 7. klassi. (SEITSMENDASSE - appi, appi! :)) Ja väike õde alustas õpinguid Tartu Ülikoolis.

Oktoober

Oktoobris alustasin käsitööblogiga, mille esimene mõte oli, tunnistan ausalt, kõrgelennuline, ehk lootus saada sel talvel suusatama :) Kuigi ehted võeti hästi vastu ja minu ehted on jõudnud päris paljude uute omanikeni, sain üsna ruttu aru, et unistusel olid liiga jõulised tiivad, mis väsisid enne kohalejõudmist. Selle asemel andsin endale võimaluse katsetada rohkem materjale ja end ehete vallas edasi arendada, sest tõsi on see - mida rohkem sa teed, seda rohkem sa õpid.

November

Novembris käisime pojaga elus esimest korda räätsamatkal.

Tegelikult möödus suurem osa novembrist reisi ootamise tähe all, see algas kuu eelviimasel päeval. Reisisiht oli Brüssel ja eesmärk osaleda Euroopa tervishoiuteemalise ajakirjanduskonkursi lõpuüritusel, kus kuulutati kõigi maade parimate seast välja Euroopa kolm parimat. Esikolmikukohti koju ei toonud, kuid reis oli väga-väga äge ja rutiinist kõrvalekiskuv igas mõttes.
Nüüd, kui kaks sügist järjest on saanud Brüsselis käia, tunnen ma end seal juba veidi kodusemalt. Ja pean tunnistama, et mulle see linn natuke meeldib.

Detsember

Detsembris oli jälle palju metsa ja tuisku, suusatamist ja sauna ning ehetevalmistamist.
Üle pika aja olime jõulud oma kodus Tartus, sest tuisk pühkis maakodust teed.
Ja detsembris sain tunnustuse oma tööandjalt: igal aastal kuulutatakse välja aasta parimad kolm lugu. Minu üks väga-väga valus lugu (see on vist ainus lugu, mille tegemise ajal ja pärast seda olen kõvasti nutnud) tunnistati teise koha vääriliseks. Meenutuseks olgu märgitud, et aasta varem sai minu artikkel III koha, seega tänavu oleks loogiline esikoht :)


Vot selline aasta. Siin on muidugi ära toodud sellised igavikulisemad märksõnad, mõistagi mahtus aastasse palju tööd, toredaid ettevõtmisi minu laste ja sõpradega, palju raamatuid, filme ja muusikat ning häid inimesi. Ning ka suhete ümbervaatamist ja uusi ägedaid tutvusi. Aga see kõik kuulub ju ühe elu juurde.