Päevapuudutused

Mulle see kevadine kellakeeramine kohe üldse ei passi. Ime seegi, et silmad praegusel kellaajal veel lahti. Sestap pikka juttu ei tee.
Ei jaksa lihtsalt.
Ehk pildid annavad mõne puudutuse minu päevast.



Käisin külas Reelikal, kelle õnnelepatriinud on jõudnud väga paljude inimesteni. (P.S. Kui on keegi, kelleni pole, andke märku. Organiseerime! See pilt on tehtud suvel folgi ajal Viljandi Jaani kirikus)



Piilusime Soomaa rahvusparki, mis teiselpool seda sängist välja voolanud vetemöllu paistis. Ilmselt teega selle all on halvad lood.



Ja siis oli üks tore meisterdamisõhtu minu elus tähtsat rolli mänginud majas, kus praegu elavad sõbrad. Selles majas käimine jätab alati sellise mõnusa tunde sisse. See jalamatt oleks mind justkui kõnetanud :)

Ja lisaks nägin veel kolme kirjut liblikat ja kahte pesal istuvat üsna väsinud ilmega toonekurge.