Kevadveed ja -teed

Sellel nädalavahetusel sain taas kogeda seda, kui erinev on Eestimaa. Kui Tartus käivad lapsed koolis juba ketsidega, siis maal oli ilma kummikuteta liikumine võimatu. Ja mitte ainult pori pärast - paljudes paikades oli lumi veel valdav. Märg lumi.
Sest selle nädalavahetuse suurim tegija oli ilmselt vesi - oma ilus ja valus.



Näiteks hakkasid Tuhala nõiad saunas vihtlema ja nõiakaev üle "keema". Mina nägin seda looduse imet esimest korda elus. Varasematel aastatel olen lihtsalt jõudnud saunaõhtu lõpuks.




Meie käisime Tuhalas kaevu "keemise" esimesel õhtul ja siis oli rahvast veel vähevõitu, kuigi neid voolas sinna ja sealt ära lakkamatu joana. Huvitav, mida mõtlesid need Ülo Õuna loodud kivist Eit ja Taat, kui kogu see kirev kamp nende selja taga edasi-tagasi saalis. Üks härra oli lausa lipsu ette pannud, ülikonnapüksid jalga ja kingad ka...



Täna käisime ühes minu lemmikpaigas. Endla looduskaitsealal, Oostriku allikatel. Sealse rahu ja ilu vastu ei saa miski. Isegi mitte allika kõrvalt mööda minev tee, sest uitajaid sellisel porisel ajal sinna väga ei satu.



Küll oli seal romantikaotsijaid käinud talvel. Looduslikku ilu olid nad vürtsitanud küünlaleekidega... Ja siis pooleldi põlenud küünlad ja nende metallümbrised lihtsalt allikaserva ja - vette jätnud. Korjasime lastega neid paarkümmend tükki. Selline asi teeb kurvaks...



Aga et looduses peab valitsema tasakaal - pärast küünalde kokkukorjamist märkasin, et kullased vesikupud hakkavad vaatamata allikate ümber laiunud jahedusele ja lumele oma õisi avama... Küll nemad juba teavad, millal on õige aeg!



Tee ääres seisid väsinud varemed. Kunagi oli siin uhkete kaaristutega Norra mõisa tall-tõllakuur.



Ja Norra mõisa härrastemaja ise. Ehitatud 1792. Renoveerimine on pooleli, kuid vähemalt ei lagune miski nii hullusti, nagu ma mäletan seda oma lapsepõlvest. Tõsi, siis võis varemetes käies imetleda vanu seina- ja laemaalinguid. Nüüd on ainult hall betoon.



Koduteel kohtasime veel maastikku mäe ja veistega.



Ja nädalavahetuse lõpetas tänase päeva kohustuslik osa. Vähemalt nendes peredes, kus on lapsed.

Oli tore nädalavahetus :)