Mida tuleb teha, kui päeva lõpuks on juhe koos ja enam nagu ei jaksakski?
Tuleb minna jõe äärde koos paari hea sõbra ja sõnakuuleliku lapsega lootuses kopraid näha.
Tuleb jalutada mööda jõekallast, heita kaugustesse jõudes meel ära, et nüüd ei näinudki neid, jalutada tagasi ja siis näha kobrast hiiglasuurt oksa vedamas. Ja siis fantaseerida, et mida ta sellega küll teeb. Suund ilmselgelt uue silla poole... ju arvab siis, et inimesed tammiehitusega hakkama ei saa.
Aga paaritunnine jalutuskäik papliparfüümides ergutab keha ja meeli ning maailm tundub palju ilusam.
Proovige järgi:)
Kobrast ja tema oksa näeb paremini pildile klõpsates... :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar