Täna hommikul üle Toome tööle jalutades meenus mulle lõhn, mida ma nädalavahetusel maal käies korduvalt tundsin. Ja mis oli pigem meeldiv kui ebameeldiv.
Seda lõhna tunneb siis, kui minna võtmata vilja- või rapsipõllu servale. See on selline magusapoolne lõhnasegu küpsenud viljast ja seda paitanud päikesest, vahepealsetest vihmadest ja mulda tungivast niiskusest. Selline natukene kääritatud.
Ja vähemalt minu kodukandis on selliseid põlde millegipärast palju. Ei mäletagi, et varem oleks nii palju koristamata vilja sellisel ajal olnud.
Just seal põldude serval meenus mulle omaaegne menujook pealkirjaga Monostirskaja Izba - praegu müüakse seda just kääritatud joogi nime all.
Täna hommikul tundsin sedasama lõhna aga samuti mitu korda - ilmselt tuli see päikese käes jõudu kogunud ja praegu niiskuse meelevalda langenud värvilistest vahtralehtedest.
Hea, et täna oma tööletuleku teed muutsin.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar