Aga segaduste vahepeal olen teinud nõrkemiseni tööd ja lisaks tutvusin laupäeval R. sünnipäeval kardimaailmaga.
Võiks ju kardisõitjaks hakata küll, kui keegi lubaks, et enam kuskile hunnikusse ei sõida - nagu seekord, nagu hakkasin end kindlalt tundma, sõitsin lihtsalt puusse. Koguni nii, et masina kättesaamiseks pidin sealt välja ronima ja see tuli lihtsalt seisma panna :) Aga lõpp hea, kõik hea. Järgmine kord lähen karti julgemalt.
Seni olen lihtsalt käsitööline - kohe on valmis saamas valge pakk hingede ajaks. Muretsen loomulikult jälle, et kas pakisaajale meeldib. Ehk aga siiski meeldib.
Ja lapsed olid vahepeal pikalt haiged. Vahva on aga see, et tüdruklaps on nakatunud ka käsitööpisikusse ning oma haiguse ajal tegi nooremale sugulasele ohtralt barbiriideid.
Siin pildil on näha ainult väike osa neist (punase jaki tegin mina, sest laps jäi nõutuks lõnga vähesuse tõttu ja arvas, et ei sellest tilgast head nahka saa. Sai küll :)).
Ja vaheajal vanaema juures olles on tema usina nõela alt väljunud mitu tikitud nõelapatja, mida sugulased kõik kiidavad. Reedel näen seda siis ise ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar