Uus perekonnaliige

Sellel pildil on meie uus perekonnaliige. Mistõttu me vajame ka talvel aeg-ajalt kärbseid. Kui kellelgi on, kasvatage neid hellalt. Sest meie karnivoor vajab küllaldast toitu.

Kardiässast käsitööline

Segased ajad olnud vahepeal jälla. Igavesti segased.
Aga segaduste vahepeal olen teinud nõrkemiseni tööd ja lisaks tutvusin laupäeval R. sünnipäeval kardimaailmaga.
Võiks ju kardisõitjaks hakata küll, kui keegi lubaks, et enam kuskile hunnikusse ei sõida - nagu seekord, nagu hakkasin end kindlalt tundma, sõitsin lihtsalt puusse. Koguni nii, et masina kättesaamiseks pidin sealt välja ronima ja see tuli lihtsalt seisma panna :) Aga lõpp hea, kõik hea. Järgmine kord lähen karti julgemalt.
Seni olen lihtsalt käsitööline - kohe on valmis saamas valge pakk hingede ajaks. Muretsen loomulikult jälle, et kas pakisaajale meeldib. Ehk aga siiski meeldib.
Ja lapsed olid vahepeal pikalt haiged. Vahva on aga see, et tüdruklaps on nakatunud ka käsitööpisikusse ning oma haiguse ajal tegi nooremale sugulasele ohtralt barbiriideid.


Siin pildil on näha ainult väike osa neist (punase jaki tegin mina, sest laps jäi nõutuks lõnga vähesuse tõttu ja arvas, et ei sellest tilgast head nahka saa. Sai küll :)).

Ja vaheajal vanaema juures olles on tema usina nõela alt väljunud mitu tikitud nõelapatja, mida sugulased kõik kiidavad. Reedel näen seda siis ise ka.

Kass

Ainus terve hing meie peres.

Vikerkaar

Asjad liiguvad jätkuvalt allapoole: oma suurima mure lahendamiseks päästvat ideed ei paista, lisaks ise vahelduva eduga põdur ja lapsed juba neljandat päeva kõrges palavikus (teadmata põhjustel), olen ikkagi Vikerkaar.

Nagu Luizegi, temalt testi leidsin.

You Are a Rainbow

Breathtaking and rare You are totally enchanting and intriguing But you usually don't stick around long! You are best known for: your beauty Your dominant state: seducing

What Type of Weather Are You?

Tujutõstjad tänavalt

Täna üritas armas töökaaslane J teatada uudist, et on erakordselt s... päev. Aga oli juba hilja.
Päev oligi selline, veidi metsapoole.
Õnneks vaatasin kodus fotokasse, kus oli paar arvutisse laadimata pilti - panen siinkohal ühe neist ka siia. Sellise tekstiga auto seisis eelmisel reedel meie maja ees. Kui kõik ona auto tagumikule midagi originaalset kirjutaksid, oleks liiklemine hoopis lõbusam. Ja viletsal päeval kisuks vunts oluliselt tihedamini taevapoole.

Unistuste nädalalõpp

Kuigi möödunud nädala lõpp oli täis tuhat tegemist, lõppes see hästi. Nii nagu üks mõnus nädal peabki lõppema.
Kõigepealt küpsetasin leiba. Õpetuse sain siit. Esimene tegu läks untsu. Millegipärast tainas ei kerkinud ja sellest tulenevalt ka edasised hädad - veidi nätske, vormi küljes kinni ja üldse. Aga lõhna oli terve maja täis ja maitse on ka täitsa leiva oma. Lapsed kiitsid :)
Ja siis vaatasime Tantsud tähtedega ja pärast laste magamaminekut vaatasin ma veel ühte filmi ja lugesin raamatut ja olin kuni kella 1ni öösel. Nii hea oli.
Täna on enamvähem vaba päev ja homme hakkab jälle kõik otsast pihta.

Kirjumirju

Nii palju inimesi. Nii palju tundeid. Nii palju juhtumisi ja lugusid. Elu kihutab pöörase kiirusega. Ja väikesed hetked saavad kokku suurteks ja lagunevad siis jälle väikesteks tagasi.
Segane mõistujutt, kuid just täpselt nii on asjad läinud.
Olen väsinud ja ei tea, kas õnnelik. See selgub ilmselt hiljem.

Viimasest minutist

Kuidas küll vabaneda viimase minuti sündroomist?
Kaks aastat tagasi sügisel suutsin veidi küll sellest sündroomist eemalduda, kuid see nõudis äärmist pingutust.
Äkki on olemas lihtsamaid nippe?

Laste mured

Eile helistas mulle minu tüdruklaps ja teatas, et kehaline kasvatus on nõme spordiala. Seal mängitakse vaid rahvastepalli ja kõik sihivad teda.
Täna mõmises ta kinniste silmadega, et kui saaks, võtaks ühe päeva vahelt lihtsalt ära. Et selle päeva saaks lihtsalt magada.
Ja pimedam aeg on veel ees...

Kiiksuga mutt

Täna taasavastasin endal ühe kiiksu.
Nimelt, kui mingi asi on minu südames ja ma muretsen selle pärast ja tahan, et kõik laabuks, ei saa ma naljadest aru. Alles hiljem, väga pikki juhtmeid pidi jõuab nali minuni.
Alguses hakkan põledes asju seletama ja tekitan teistele vaid nalja juurde.
Aga no kui ise nalja ei tee, siis...

Kääritatud maa

Täna hommikul üle Toome tööle jalutades meenus mulle lõhn, mida ma nädalavahetusel maal käies korduvalt tundsin. Ja mis oli pigem meeldiv kui ebameeldiv.
Seda lõhna tunneb siis, kui minna võtmata vilja- või rapsipõllu servale. See on selline magusapoolne lõhnasegu küpsenud viljast ja seda paitanud päikesest, vahepealsetest vihmadest ja mulda tungivast niiskusest. Selline natukene kääritatud.
Ja vähemalt minu kodukandis on selliseid põlde millegipärast palju. Ei mäletagi, et varem oleks nii palju koristamata vilja sellisel ajal olnud.
Just seal põldude serval meenus mulle omaaegne menujook pealkirjaga Monostirskaja Izba - praegu müüakse seda just kääritatud joogi nime all.
Täna hommikul tundsin sedasama lõhna aga samuti mitu korda - ilmselt tuli see päikese käes jõudu kogunud ja praegu niiskuse meelevalda langenud värvilistest vahtralehtedest.
Hea, et täna oma tööletuleku teed muutsin.

sügisesed soovid

Vahepeal on tunne, et ei jaksa ja ei tahagi siia midagi kirja panna.

Sest SELLINE väsimus on.

Ei taha enam tormata - selleks kellaks sinna ja teiseks siia.
Tahaks, et tööl ei oleks selline tempo taga (jah, võibolla on J-l siiski õigus, et ehk saan ma siin midagi ise ette võtta?).
Tahaks, et teeniks nii palju, et ei peaks raha pärast pidevalt muretsema.
Tahaks, et ettevõetud asjad laabuvad kõigi osapoolte osalusel (mitte nii, et mina teen ja organiseerin ja siis kuskil keegi keerab midagi untsu ja kogu maailma negatiivsed tunded tulevad minu peale, kes ma nagunii olen selle untsu pärast õnnetu).
Tahaks, et inimesed ja ka mina ise tahaksid ja suudaksid paremini suhelda, et ei tekiks mõttetutest sõnadest mõttetuid pingeid.
Tahaks, et ma ei käiks mööda tänavat, pilk peas olevatest tihedatest mõtetest maas ja kulm kortsus.
Tahaks, et headust oleks inimeste sees rohkem.
Tahaks üldse, et asjad oleksid korras.
Tahaks, et ka mu lähedastel läheks hästi.
Tahaks lihtsalt, lihtsalt kuskile ära.
Tahaks lihtsalt olla.

Kuigi liigutavaid hetki on ju ka.

Näiteks TÜ 375 sünnipäev koos oma tõrvikurongkäiguga ja müsteeriumiga Toomel ning uute avatud ausammastega ja piduehteis linnaga (kuningannat ei õnnestunud mul siiski näha ja see on kurb).
Näiteks päikesekuld, mis täna hommikul minu teekonnal Võrru hakkas läbi pilvede tungima ja lõpuks hallist massist võitu sai.
Näiteks kuldkollased ja mesimagusad õunad, mis J aiast täna meile jõudsid.

Suudaks ma selliseid aga veel rohkem märgata!

Juba...

... 9. aastat. Tegelikult 11. Aeg lendab nagu lind!