pühapäev, märts 08, 2009

Naistepäev



Nonii. Kaunid kevadlilled vaasis ja naistepäev käes. Käisin sel puhul isegi ühes kaubanduskeskuses kontserdil ja lasin Trafficu "Kesköödisko" saatel kätele mõnusalt niisutavat massaaži teha. Elu nagu hernes, eksole.

Ja mõned õnnesoovid ja tervitused tõid ka naeratuse näkku. Mida sa muud ikka teed, kui leiad postkastist sõnad:

Roosi jaoks ei ole aega olemas.
On lihtsalt roos, mis on täiuslik
oma olemasolu igal hetkel.

:)

Ja kõige armsam asi oli see, et poeg kinkis emale ja õele karbi Raffaellot. Vaatamata sellele, et tema lähiümbruses naistepäevast ei peeta ja tähtpäevad üldse argipäevadest veel tavalisemaks kipuvad saama.

Aga muidu on kõik kehvasti, sest miski kuri kevadtõbi lajatas mulle salaja täiega. Pea kaalub mitu puuda, kurk on valus ja üleüldse tahaks sellises seisus vaid lamada. Ning tunda, et keegi hoolib ja hoolitseb. Nii nõrgaks ja vanaks olen jäänud :)

neljapäev, märts 05, 2009

Vananeva naise tasakaalukas elu

Oli tore fimoõhtu tüdrukutega. Selline minusugusele vanainimesele sobiv, nagu me uksel veel kokku võtsime - tasakaalukas, rahulik, sai nalja ja keegi ei lämmatanud kedagi. Igaüks sai olla see kes ta oli. Kas aastatega lisandubki enam ise olemise ja rahu vajadust? Kas kõigile? (Ja - see ei tähenda, et ma hommikuni tantsida või höngida ei võiks. Aga siiski peab olema õige aeg, minu ümber olema õiged inimesed ja õige koht oleks ka abiks.Sellist Genialistide klubi, nagu seda oli Lutsu tänaval, minu ellu vist enam küll ei tule...)
Nüüd on mulle jäänud lisaks üksindusele veel pokaal veini ja mõnus küünlahõng - tütre sünnipäevaks kingitud lavendliküünal on peaaegu et maailma parima aroomiga.
Ja südamesse selline ... igatsus on vist õige sõna. Ja nagu kinnitasid tänased märgid, pean ma eelkõige endas selgusele jõudma. Tegelikult ma olen ju jõudnud: ma tean, mis oleks õige igas mõttes ja ma tean mida ma tahan ja ma tean, mida teha, et see õige ja tahtmine kokku viia. Ja ma pean selle vist varsti välja ütlema. See ei ole aga minu kõige tugevam külg.
Ja samas ei tohi kiirustada. Kuigi mulle hakkab järjest enam tunduma, et kiire on. Me ei tea ju kunagi, kui palju päevi meile tegelikult antud on. Ma tahaksin, et oleks hea ja soe. Kohe ja praegu.
Kohe ja praegu tahaksin panna nina vastu sooja nahka ja lihtsalt olla. Aga...
Liiga avameelseks ei saa ma oma avalikus veebipäevikus ju ometi minna.
Praegu avastasin, et mul oleks juba kolmas kord järjest näha lastekodulastest rääkivat telesaadet. Aga mul on juba kahest korrast laused peas :)
Lähen hoopis loen veidi. Pole juba tükk aega nii öösel üleval olnud. Ohtra talispordi ja tervislike eluviisidega olen küll viirushaigustest pääsenud (ptüi-ptüi-ptüi), kuid vererõhuga on ilmselgelt minuga mingid omad plaanid. Kaks päeva järjest hakkas pärastlõunal pilti eest kiskuma ning kehva enesetunne möödus alles pärast poolt tundi lamamist. Näis mis homne päev toob. Ilmselt see ongi vanadus.
Aga muidu oli täna tore. Päike oli soojalt kevadine ning Karlova varesed üritasid teistele kevade puhul rõõmustavatele lindudele ilmselgelt kohta kätte näidata. Õues oli õhku.
Kui seda paarisadat kilomeetrit vaid vahepeal ei oleks....

Sarinäpistajad ja gigolomurdjad

Naiste elu läheb järjest raskemaks...
Alles tabati Keilas sarinäpistaja, nüüd levib meilitsi hoiatus gigolomurdja eest... :)
Tuvastamiseks vajalik info illustratsioonilt :)

kolmapäev, märts 04, 2009

Kannatamatule

"Liiga sageli tuleb elus ette seda, et teeme katki midagi õrna ja kaunist - sellepärast, et ei malda kuidagi ära oodata, kuidas aeg meile hoole ja armastuse varal ta saladuse ilmutaks." (Fred Jüssi)

Elsa tuletas meelde.

Saladus suur oled olnud mu jaoks ja selleks jääd...

Minu viimaste päevade laul, ei, minu elu laul.

teisipäev, märts 03, 2009

Lumesadu, kus sa oled?



Laupäeva hommikuks maha sadanud lumi jäi püsima. Ja nii laiutab meie maja ees täielik talveidüll. Ja uudised räägivad hommikust saati, et saartelt alanud lumesadu liigub aegamisi üle Eesti. Kell on juba veerand neli - lumesadu, kus sa ometi oled? Tule Tartusse ka!

esmaspäev, märts 02, 2009

Unine elutarkus

Üle-eelmisel ööl, õigupoolest varahommikul lausus A. mulle unes: "On suur õnn, kui oled leidnud enda kõrvale kedagi, kellega ühes rütmis elada igas mõttes."
Ja kui ma hakkasin vastu vaidlema, et ma ikka ei ole nii osav ja nii ühes rütmis ei oska, siis sain temalt teada, et need asjad, mille pärast mina muretsen, on kõige muu kõrval tühised. Ja et nüüd tuleb osata vaid õnne hoida.
Ma teen seda. Niipalju, kui elu mulle lubab.