Juba eile potsatas mu postkasti pakiteade, mis lubas mul pakile alates tänasest järgi minna. Kuna postkontorisse oli asja nagunii, läksingi.
Ja see tasus end kuhjaga ära - sain paki Mummult.

Sellise, nagu siin pildil näha.
Kõige vahvam on see, et pakk on mu lemmikvärvides, Mummu vist ikka on ka mu blogi uurimas käinud ;)
Pakist leidsin siis imelise salli, marmelaadikommi, teed, mõnusalt lõhnavad küünlad,2 tokki Novita lõnga, villaloori, tillukese mündikassa-lepatriinu ja kaardikese.
Lepatriinukassa viin endale töö juurde lauale - see on just selline päikeseline tegelane, keda töökeskkonnas aegajalt vaja on. Ja münte tekib mulle ka lauale aegajalt vedelema - nüüd saan need oma kindlasse kohta panna. Ja siis kassatäie müntide eest ehk midagi head osta :)
Kuigi kogu pakk on super-super, on minu lemmik sall.
Ja salli peegli ees imetledes tabasin end mõttelt, et ilmselt pakivahetuste tulemusena peangi endale kauaihaldatud musta mantli muretsema. Hiljuti sain ju Väikekassilt imelised kindad, mida olen vaid ühe korra kanda raatsinud ja nüüd see imekaunis sallike :) Sigrid hakkas salli muidugi kohe endale nuruma, aga seekord peab ta oma pakki ootama :)
Ja veel tabasin end mõttelt, et tänu pakivahetusele olen saanud endale kuskile häid tuttavaid. Hiljaaegu tegin ju ise Mummule paki, nüüd tema mulle ja mine tea, mis üllatusi lähitulevik veel pakub. Ja kuigi pole me üksteist kunagi näinud, on südames selline soe tunne - seal kuskil kauge saare peal on keegi, kes on mulle pakki saatnud... See on natuke selline segane jutt, aga umbes selliselt segaselt need mõtted kõlasid ka.
Enda ja Sigridi paki viin posti homme.