Üle aastate võtsin nädalavahetusel kirve ja lõhkusin puid.
Ajendiks praktiline vajadus. Kui mehi selleks tööks napib, peavad ju naised ise midagi ette võtma, et talvel sooja ja sauna saaks.
Viimati lõhkusin puid kuskil lapsepõlves.
Mälestused sellest on sellised... pigem ebameeldivad. Aga õnneks on asjad arenenud ja head tööriistad (loe: Fiskarsi kirves) paneb ka naise tundma end kõikvõimsana, sest puude lõhkumine nõuab vaid veidi füüsist ja oskust kirvest õigesse kohta suunata.
Lisaks tundele, et olen suur ja tugev, sai lõhutud puude virn minu käe läbi olulise lisa ning suur osa minu argipäevastressist jäi ka sinna kännu peale. Uskumatu, kui pingeid maandav selline tegevus on.
Täna küll käed pingutusest veidi värisesid ja mõned kondid on ka kangevõitu, kuid see läheb kõik üle.
Loodetavasti tundub uuel talvel saun tänu enda kätetööle tulisem... :P
1 kommentaar:
Hea hooga pilt.
Mulle on puudelõhkumine alati meeldinud - mäletan, et koolis olid lausa puudelõhkumise päevad ;-)
Jõudu ja jaksu!
Postita kommentaar