Vaikusest

Nii nagu ühes Ruja laulus praegu enam ei ole. Valgust jagub kuhjaga, vaikust aga mitte. Olen juba mitu ööd hoidnud oma pea kohal akna lahti ja ööselgi nautinud kevadekuulutajate laulu. Üleeile nägin Jaanika koduväravas kuldnokkagi.
Aga et tegemist ja mõtteid ja tundeid on nii palju, pole vahepeal jõudnud siia suur midagi kribadagi. Aga mis olid siis olulisemad asjad?
* Käisime koos Liinaga teatris vaatamas etendust "Tähed hommikutaevas". Mulle väga meeldis see! Näitlejad olid hoogsad ja sisu kaasakiskuv, üle pika aja ei kippunud pärast väsitavat päevatööd silmgi kinni!
* Käisime Tallinnas Egge ja Kalevi juures katsikul ja soolaleival. Neil on väga mõnus korter. Usutavasti, kui ma kunagi üldse peaksin mingil põhjusel pealinna elama minema, siis saab minugi elupaigaks midagi kuskil Viimsi-Merivälja kandis. Aga just sellises vanemas majas, mitte mõnes kahtlase väärtusega uusehitises.
Ja nende viiekuune Kusti oli tõeline unistuste beebi!
Tallinnas käigu juurde mahub ka see, et teist korda elus sõitsin pealinna tänavail (varasemas elus olen esinenud kategooriliste avaldustega selle kohta, et ma seda kunagi ei tee ja ei suuda) ja ma pean ütlema, et see ei ole nii hirmus! Muidugi leidsin ma tuge ka autopoest leitud punastest vahtralehtedest, mis teatasid, et olen võõras linnas, aga ikkagi. Valgusfooridega reguleeritud liiklussüsteem tundub olema lõpututest parema käe ristmikest turvalisem. Vähemalt esialgu!
Ja tagasiteel Tartusse põikasime läbi maalt ema juurest ja nägime tee ääres tohutuid kitsekarju!
* Käisin koos oma eelpuberteetikutest lastega kahe aastaseks saanud Meriti sünnipäeval. Lapsed suudavad üheskoos ikka uskumatult naljakaid asju teha!
* Viisin koos oma armsate võistkonnakaaslastega läbi üliõpilaste mälumänguklubis mängu. Ise arvame, et saime hästi hakkama :) ja mina sain teada, et selle kambaga teeks mõne mängu teinekord veelgi.
**********************
Sellised lood siis. Ja siis juhtus vahepeal see, mis eelmisel kevadelgi. Natuke paneb see mind muretsema, kuid samas on lahe olla elus ja õhus. Ja ootusärevalt õnnelik. Kasvõi natukene, kui palju ei saa.
Ja siis läheneb operatsiooniaeg iga päevaga. Ja see paneb mind veidi muretsema. Olen juba kord selline. Aga õnneks annan endale aru, et ilma ka ei saa. On enne mind inimesed selle üle elanud ja elavad hiljem ka. Vähemalt arst on mul hea.
Nüüd aga magama. Lahtise akna alla. Sest õues on imeline kevad.