Keerake see kell tagasi!

Mina nii elada ei saa lihtsalt!
Kaks päeva olen armutult sisse maganud. Ärganud vana kella järgi õigel ajal.
Aga lapsed, lapsed jäävad ju nii kooli hiljaks.
Ja üldse.
Keeraks selle kella tagasi ja jätaks ta siis sinnapaika.

Karbike ühele ammusele sõbrale

Viltisin ühele vanale sõbrale karbi. Teine karp minu elus siis. Pilt on tsipa udune, aga põhilise värvimeeleolu annab edasi. Pole väga kevadine, aga kelle elu see siis läbinisti kevad on :) Põhiline et värve jaguks!

Lahkühtimine

Sa oled mägi, mina veerev lumi.
Sa oled laulev naine, mina vaht.
Sa oled valvamine, mina uni.
Ma olen leek ja sina toitev taht.

Tark vaikus oled, mina kõmav kõne.
Hell luule oled, mina jõhker tuul.
Aeg-ajalt tulen ma ja haaran mõne
neist viljadest, mis küpsenud su puul.

Sa tead, mis loomulik on, ja ei kaeba.
Sa oled tiib ja mina olen lend.
sel lakkamatul sööstul läbi taeva
me sulgi tähtedeks on pudenend.

Kes sind on näinud, see on palju näinud.
Vist oleks õigem öelda --- näinud kõik.
Kes sinus käinud, on nii kaugel käinud,
kui inimmõte üldse käia võib.

Sa oled jõgi, mina olen kaldad.
Sa sigined ürgelamuste soost.
Kui saabub hetk, mil seisma jääda maldad,
pean mina kohe varisema koost.

Sa oled ese, mina sinu vari.
Ma olen vaev ja sina oled troost.
Sind ahistan ma, oma kaitsjatari.
...kaks sõna hääbumatust muinasloost...

/Artur Alliksaar/

Kolm kuldset sõna

Üks hea inimene tuletas täna meelde Tiina Tšatšuale viidates kolm kuldset sõna, mida tuleb öelda nii õnnes kui õnnetuses!

"Kõik läheb mööda."

Eks ju nii ongi.

Sõnadest

Mulle meenusid kaks sõna, mis on mind ikka kimbatusse ajanud ja mis mulle eriti ei meeldi.
Need on rätsep ja kontsert.
Kui arvutitesse spellerit poleks loodud, ei saaks ma nende sõnade käänamise ja pööramisega üldse hakkama.
Isegi teadmine, et rätsepa käänamise tüüpsõna on õpik , mind ei lohuta. Sest tegelikult ajab see vähemalt minu jaoks asja veelgi keerulisemaks.

Eile panin paberile hulgaliselt sõnu. Eelnimetatuid teiste hulgas küll ei kasutanud. Lähipäevad näitavad, kas ma tegin oma elu suurima vea. Või tegelikult ei saa ma enam suurimat viga teha, sest suuri vigu olen ma teinud juba ohtralt. Edasi saab ainult paremaks minna. Ja nüüd peakski selguma, kas just nüüd.

Vähemalt ma riskisin ja andsin endale võimaluse.
Vähemalt ma riskisin ja andsin endale võimaluse.
Vähemalt ma riskisin ja andsin endale võimaluse.
...

Ma püüan seda lauset korrutada ka siis, kui peaksin pisaratesse uppuma.

Mõtteidüll

Mõtetes täna mere ääres. Väga mõnus jalutuskäik oli.
Ja üldse mõnus nädalavahetus, kuhu mahtus ka armsaid inimesi.
Ja täna sai ka välikohvikuhooaeg avatud. Põikese paitus on veel põskedel...

Su käsi...

Su käsi puudutas mu puusa
kui kogemust kogemata.
Ei, mitte armuke. Muusa,
ma vastasin kogelemata.

Pilk viivuks kui kiivusest parkus -
pikk, peaaegu pahane.
Ah, armastus on nagu tarkus -
ta andes ei kahane.

Mark langes, kirjale kleepus,
jah, paraku, nõnda on lood:
mis ühes elus on eepos,
on teisele episood.

Las muusika meeled viib kaasa
ja mõtted puhastab patust.
Kes juhuse abikaasa,
see armastab paratamatust.
(Doris Kareva)