Suure pere ema

Tänase päeva seiklused said alguse üleeile, kui helises minu telefon. Ekraanil väreles küll venna number, kuid helistajaks oli minu kuueaastane vennatütar.
"Tädi Silja, ma tulen sulle varsti külla," hõiskas ta. Ja teatas, et võtab öösärgi ka kaasa.
Selliste külaliste vastu pole mul teadupoolest midagi. Leppisime kokku, et reedel tuleb.
Täna helistas vend ja ütles, et peab ikka oma pesamuna ka kaasa võtma. Sest see seisab nüüd õnnetuna nurgas, et tema ei saagi minna.
No ja arusaadav, häid lapsi pole meie majas kunagi palju.
Aga õhtu oli hoogne - pintslisse pisteti lugematu arv muffineid ja möllati ja räägiti tarku jutte. Ja pesti pesu :) - pesumasina töölepanek on mu vennapoja lemmiktegevus. Ja üldse igasugused masinad, seda, et ma muffinitaigna segamisel masinat appi ei võta, konstateeris ta ilmselge pahameelega.
Ja üle mitme aasta pidin keetma mannaputru - meie majas ju pudrusõpru pole. Sest vennapoeg teatas, et menüüs olnud hernesupp ja maksakaste ei ole tema maitse. Et tema sööb ainult mannaputru. Ja sõigi. Vähe küll, kuid ilmselt kõhu täis. Palju see väikemees ikka jaksab.
Ja ma pean ütlema, et suure pere ema ameti vastu poleks mul tegelikult midagi :)
Aga muinasjutt peaks veidi pöörduma, et see kunagi teoks saaks.
Õnneks aega veel on.

Aga tähtsa elutarkuse sain ka. Vennatütrelt. Et kuigi draakonitega on tore sõita, peab jälgima, et neil tuli suust välja ei tuleks.
Püüan meeles pidada.

Supergirl?!

...

Ei. Mina ei ole. Supergirl.

Kaks ühes päev

Täna oli tore kaks ühes päev. Millesse tegevusi jagus ja mida ma nautisin isegi mitu korda rohkem veel.
Hommikul põõnasime kaua ning siis vaatasime lastega lumist paraadi. Siis toppisime vatid selga, korjasime kodinad kokku ja suundusime Vooremäele suusatama ja kelgutama.
See oli päris vahva ja väsitav. Ja jälle tuli välja see, et poisslapsel on võhma ja sportlikkust oluliselt rohkem, ta tuhises ikka täiega hiiglaslikest mägedest alla. Tüdruklaps tahtis pääseda aga koduvideosse: ta suutis end vaid ühe korra suuskadel poole mäe peale libistada, maandudes vahepeal kaks korda raja kõrval lumehanges napilt enne puud :)
Koju naastes algas lastel õppimise aeg ning mina käisin kiirkülastusel oma armast kursaõde koos tema perega vaatamas.
Ja siis juba kohustuslik kontsert ja pingviinide paraad... sellele taustaks tänavu meisterdasin ma elus esimest korda keedutainast, mis väga hästi paraku ei õnnestunud. Aga noh - harjutamine teeb meistriks. Ja süüa kõlbasid ka seekordsed küpsetised hästi ja olid tuhandetest poes müügil olevatest kunstvahukoorega täidetud vastlakuklitest miljon korda paremad.

Homne päev saab aga olema märgilise tähtsusega. Eks paistab, kuidas ma selle täpselt õhtusse lükkan.

:)

Oli tore päev!

Elu on üks suur lilleaed

Tuhamägede ja hiiglama vahvate vanainimestega kohtumine inspireeris niivõrd, et valmis üks suur lilleaed, millest siin mõned hägused jäädvustused.
(Kuigi, tsiteerides vanapapit: kelle elu see ikka roosiline on. Aga roose ma ei teinud ka ;)).
Ja veel mõni tähtpäevane ehe.
Homme kahjuks polegi aega ehteid meisterdada:(
Aga - kes soovib, see annab teada :)




Leidis omaniku.




Leidis omaniku




Leidis omaniku




Leidis omaniku

Appi!

Ma ei näe ühtegi enda 643 postitusest???
Miks?
Kas ma saan neid veel nägema???

Õhtul: Uhhh, saan. Vedas!

Ehted kodumaa sünnipäevaks

Ehteid tuleb nüüd küll robinal :) Aga noh, inspiratsioonist ja tema olemasolust olen ma ehk ka varem heietanud. Eilne töötuba ja näitus inspireerisid küll täiega :)
Panen oma udused pildid üksteise alla, aga siit leiab siis mulgi kuue teemat, rukkilille ja värvilisi rahvarõivaid :)





Leidis juba omaniku.



Leidis juba omaniku.




Leidis juba omaniku.

Et kui neile on huvilisi, andke märku :)