"Ma vaatan kõigi nende inimeste ja asjade peale - ja ma unustan ennast vaatama. Loodus on huvitav asi; talle nagu ei läheks see üldse korda, mida meie temast arvame.
Kui vihma sajab, sajab ta kõigi peale, sajab kurja inimese ja hea inimese peale, anderikka inimese ja teistsuguse inimese peale.
Päike paistab kõigi inimeste peale, pimedate ja nägijate peale. Ja meie mõtted ei loe midagi, kui välku lööb - ei loe välgule.
Ma vaatan kõigi nende asjade ja inimeste peale ja mulle näib, et see kõik on nii puhas ja süütu, et tundub, nagu oleks see lapsepõlves. See kõik on juba nagu olnud; muidugi - praegu ei ole minul lapsepõlv, aga kellelegi on see lapsepõlv. Keegi on praegu laps.
Mina olen Eestis esimest korda. Ma olen siin 1948. aastast. Igal hommikul avan silmad ja ma võin öelda: "Milline imeline maa!""
/Juhan Viiding/
pühapäev, september 18, 2011
neljapäev, september 01, 2011
Kaheksas...
... koolisügis algas mul täna koos minu armsate lastega. Ärevust selle aja peale nagu enam pole, kuigi eelolevale keemiale ja füüsikale mõtlemine võtab veidi kõhedaks küll. Kuid eks tarkused peavadki tulema niiviisi tasahilju...
Lahe on see, et kaheksandas klassis on ka esimesel septembril lastel omad tegemised. Muidugi sõime kodus torti, kuid enne seda käidi klassikaaslastega pitsat söömas ja jalkat mängimas ja... Ja muidugi enne kooli helistasid poisid omavahel, et enne aktust kokku saada. Et kui koos minna, lill näpus, siis pole nii mark... Ja läksidki kõik lilledega. Äge!
Aga ühesõnaga - mu lapsed on juba täitsa suured inimesed. Sellega tuleb üha rohkem harjuda.
Lahe on see, et kaheksandas klassis on ka esimesel septembril lastel omad tegemised. Muidugi sõime kodus torti, kuid enne seda käidi klassikaaslastega pitsat söömas ja jalkat mängimas ja... Ja muidugi enne kooli helistasid poisid omavahel, et enne aktust kokku saada. Et kui koos minna, lill näpus, siis pole nii mark... Ja läksidki kõik lilledega. Äge!
Aga ühesõnaga - mu lapsed on juba täitsa suured inimesed. Sellega tuleb üha rohkem harjuda.
pühapäev, august 28, 2011
Raadi tähistaevas
Tore, et elu pakub ikka ja jälle võimalusi uuteks asjadeks... Täna sattusin tänu pojale kuskile tont-teab-kuhu ehk Raadi lennuväljale, kus ma polnud oma elus varem käinud.
Kuigi tegu ei ole kõige kaunima paigaga, võib käigu kiituseks nimetada, et nii ilusat tähistaevast pole ma ammu näinud.
Loodetavasti on olukord sama, kui järgmisel korral sinna satun.
Kuigi tegu ei ole kõige kaunima paigaga, võib käigu kiituseks nimetada, et nii ilusat tähistaevast pole ma ammu näinud.
Loodetavasti on olukord sama, kui järgmisel korral sinna satun.
laupäev, august 27, 2011
Suveraamatutest
Sellel suvel oli mul raamatute lugemisega kehvad lood.
Lugesin mõned kohustuslikud erialased asjad, kuid ilukirjandus pakkus valdavalt vaid pettumust. Ja nii ei tahtnudki kohe uuega alustada... sest muusika ja teater kõnetasid mind oluliselt rohkem.
Kuid - augusti keskpaigas võtsin taas julguse kokku ning alustasin riiulile jõudnud Rosie Alisoni "Mõte sinust".
See raamat tegi tasa kõik eelmised pettumused ning haaras mind kohe esimesest reast. Veelgi enam, esimene lõik oli nii mõjus, et lugesin seda korduvalt ja korduvalt...
Read, mis mind puudutasid ja minu hingepõhja ladestunud asju välja kaevasid, kõlasid nii:
"On kummaline, et kõigist neist inimestest, keda me elu jooksul kohtame, leiame end äkki ainult ühe võimusest. Kord tema nägu näinud, seab end sisse kestev, talumatu, igas närvilõpmes kiirgav südamevalu, millele keegi pole välja suutnud mõelda ravi. Kogu selle maailma imepärasus võtab kuju ainult ühes inimeses ja seejärel ei ole enam mingit tagasiteed. Sedasorti armastus ei saa otsa, vähemalt mitte enne surma."
See kõik on pagana õige.
Ja raamat ise oli hea. Kohati ootamatu. Aga ilus.
Küllap raamatutega on mul nüüd nagu etendustega, et loed ja näed ning heade asjade vahele peab tulema ka mõni tõrvatilk. Et oskaks tulevat hääd rohkem nautida.
Lugesin mõned kohustuslikud erialased asjad, kuid ilukirjandus pakkus valdavalt vaid pettumust. Ja nii ei tahtnudki kohe uuega alustada... sest muusika ja teater kõnetasid mind oluliselt rohkem.
Kuid - augusti keskpaigas võtsin taas julguse kokku ning alustasin riiulile jõudnud Rosie Alisoni "Mõte sinust".
See raamat tegi tasa kõik eelmised pettumused ning haaras mind kohe esimesest reast. Veelgi enam, esimene lõik oli nii mõjus, et lugesin seda korduvalt ja korduvalt...
Read, mis mind puudutasid ja minu hingepõhja ladestunud asju välja kaevasid, kõlasid nii:
"On kummaline, et kõigist neist inimestest, keda me elu jooksul kohtame, leiame end äkki ainult ühe võimusest. Kord tema nägu näinud, seab end sisse kestev, talumatu, igas närvilõpmes kiirgav südamevalu, millele keegi pole välja suutnud mõelda ravi. Kogu selle maailma imepärasus võtab kuju ainult ühes inimeses ja seejärel ei ole enam mingit tagasiteed. Sedasorti armastus ei saa otsa, vähemalt mitte enne surma."
See kõik on pagana õige.
Ja raamat ise oli hea. Kohati ootamatu. Aga ilus.
Küllap raamatutega on mul nüüd nagu etendustega, et loed ja näed ning heade asjade vahele peab tulema ka mõni tõrvatilk. Et oskaks tulevat hääd rohkem nautida.
neljapäev, juuli 21, 2011
14 aastat...
... on mul eilse seisuga au olnud olla minu vahvate laste ema.
See on olnud üks pöörane ja õpetlik aeg. Ilmselt mõlemapoolselt :)
Ehk nagu räägib Vahur Kalmre tänase Eesti Ekspressi rubriigis "Käbid ja kännud": "Lapsed õpetavad aegade lõpuni, totaalne elukestev õpe. Sest olla situatsioonis, mis on sulle esimene, on ju igavene."
See on olnud üks pöörane ja õpetlik aeg. Ilmselt mõlemapoolselt :)
Ehk nagu räägib Vahur Kalmre tänase Eesti Ekspressi rubriigis "Käbid ja kännud": "Lapsed õpetavad aegade lõpuni, totaalne elukestev õpe. Sest olla situatsioonis, mis on sulle esimene, on ju igavene."
teisipäev, juuli 19, 2011
Minu suve...
Tõusud...
... ja loojangud.
... ja üks on kindel - minu heade sõprade vastu ei saa miski.
... ja loojangud.
... ja üks on kindel - minu heade sõprade vastu ei saa miski.
esmaspäev, juuli 04, 2011
Inim- ja loomariigi elust
* Niitsin maal laupäeval mitu tundi muru. Muruniitmine on teadupoolest üks mu lemmiktegevusi. Aga päike tegi sel korral veidi liiga. Pärast tööd käisin külmas saunas - küll oli hea!
Inimesed on ikka naljakad, tunnevad rõõmu kummalistest asjadest. Samal päeval sain sõnumi kuumuse eest jalgrattamatkale tuhisenud sõbralt, kes kiitis palavust peletavat vastutuult.
* Juba mitu aastat on maal haned ning isahani muutub aeg-ajalt oma võimu näidates tõeliseks loheks. Eelmisest nädalast on mõlemad emahaned pesal. Ja kui isahani üksi õues on, on tal inimestest savi. Istub kurvalt kuskil varjus ja maailmast eriti ei hooli. Aga nagu emahani pesalt õhku hingama läheb, on isane uhkust ja õhinat täis ja susiseb taas...
Eks mõneti on inimeste maailmas samamoodi.
Inimesed on ikka naljakad, tunnevad rõõmu kummalistest asjadest. Samal päeval sain sõnumi kuumuse eest jalgrattamatkale tuhisenud sõbralt, kes kiitis palavust peletavat vastutuult.
* Juba mitu aastat on maal haned ning isahani muutub aeg-ajalt oma võimu näidates tõeliseks loheks. Eelmisest nädalast on mõlemad emahaned pesal. Ja kui isahani üksi õues on, on tal inimestest savi. Istub kurvalt kuskil varjus ja maailmast eriti ei hooli. Aga nagu emahani pesalt õhku hingama läheb, on isane uhkust ja õhinat täis ja susiseb taas...
Eks mõneti on inimeste maailmas samamoodi.
Tellimine:
Postitused (Atom)