Harjumegi kõigega?

Naljakas, et poega kolm aastat tagasi tema esimesse laagrisse saates voogas ärevus taevani ning asjade pakkimine võttis aega paar päeva. Minul emana, poja tunnetest ei taha rääkidagi. Ja sellest, kuidas me poole laagri ajal mõtlesime, et toome ta sealt ära, sest nii ei saa enam elada... Teise poole ajal toimus aga läbimurre ja homme läheb ta oma kolmandasse - asju võtab kaasa mõõdukalt ja olemine on ootusärev.
Ilmselt seda tähendabki see, kui kasvatajateks on omad treenerid ja laagri asukoht muidugi annab oma osa. (Minu arvates on Mäe-Kääraku spordibaas kui mitte kõigi laagriplatside esiema, siis ühe ideaalse laagrikompleksi musternäide igatahes.)

Ja veel minu jaoks olulistele asjadele mõeldes ei hakka veel süda põksuma ega midagi. See võib küll mööda minna, kuid suudan veel kainelt mõelda: läheb nagu läheb. Väikese südamevaluga tuleb riskida niiehknii.

Mõni tund hiljem: see viimane väide, et süda on rahulik, oli puhas illusioon. Aga ma olekski imestanud, kui oleks teisiti.

Mida teha kajakatega?

Mingil kummalisel kombel on kajakad ilmselt meie maja katusele (ventilatsiooni või muudesse aukudesse) end sisse seadnud. Kohe täiega.
Lisaks sellele, et nende väljaheited kaunistavad pidevalt meie maja ümber seisvaid neljarattalisi ja ka värskelt puhtaks pestud aknaid, ei lase nende kriiskav kisa öösiti magada.
Täna oli üks erakordselt halb öö ja magamatu nagu ma olen, oleksin kohe valmis minema midagi ette võtma, et järgmisel ööl kajakakisa ei kuuleks.

Kõvemat häält...

...kui põssad aia vahel tegid 11 last elamuskino seansil. Meie grupp (päeva viimane) sai päeva lärmakaima tiitli.
Ometi lisas see kisa asjale vürtsi, sest muidu oligi tunne, et selline asi saab olemas olla vaid ameerika koduvideodes.

Juba 11

Kui ei oleks nende kasvamist näinud, võiks arvata, et kõik juhtus alles eile. Ehk - meie kaksikud saavad täna 11 aastaseks. Suured tupsud juba :)

Teraapiapäev

Koristamine on parim teraapia nii meeleheite kui igatsuse puhul.
Kontrollitud.

Meelega

Kui pettumused on ainukesed, mis pettumust ei valmista
sa kallistades tuult haagi lahkuvale vedurile sappa oma tusameele talved...
(Dagö laulust "Eraelu")

Pilt pärit siit.

Meeletu

Üldiselt olen ma viimasel ajal oma meelt hoidnud. Mõeldes igal päeval ilusatele asjadele, käies neid otsimas ja tehes neid ka ise. Aga täna oli see päev, kui ma olen taas täiesti meeletu.
Minu lemmikspordialaks saab meeleheide otsekohe siis, kui inimesed üksteist solvavad. Solvavalt. Ja kui nende tähelepanu sellele juhtida, jätkavad nad pärast mängu, nagu meeleheitlikke olukordi poleks olnud.

Ma ei tea, kui kaua ma jaksan.

Sest ma ju tean, et on olemas ka ilu. Peast saab küll kõik alguse ja sellega peaks kõik korras olema, kuid kui tegutsemiseks pole jaksu?

Ahh, ma ei tea. Ma lihtsalt ei tea.