Tänane hiina keele õppetund

Me oleme sarnased! Eestlased kasutavad ka pulki! Ainult et suusatamiseks.

Kirjapilt: Women shi leisede! Aishaniyaren ye yong kuaizi! Keshi yong kuaizi huaxue.

Kõnekeel: Womõn shõ leisõdõ! Aishanijaren je jung kuaidzõ! Kõshõ jung kuaidzõ hua hsüe.

Ikka siit.

Naine koos lastega. Eksinud ja jälle leitud.

Laupäeval võtsin koos lastega ette igaastaseks traditsiooniks kujunenud retke Norra allikatele. Tänavu selle vahega, et plaanisime sealt otse üle Jõeküla silla Tartu poole sõitma hakata.
Endla looduskaitseala oli lummav nagu ikka. Kohalikud orhideed ja kesksuviste taimede värviküllus, allikate kohal hiiliv udu ja meeletu vaikus.

Jõeküla silla peal kohtasime poissmeeste õhtu tähistajaid, kes ootasid järgi enda bussi, mis kuskil eemal oli kraavi sõitnud. Teeolud olid lakkamatust vihmast lihtsalt nii hullud.

Ja vähe sellest - ma olen ikka kohutavalt äge, et ilma kaardita mööda Eestit ringi rändan. Või noh, kui sa oled keset paksu metsa, ega see kaart ka tegelikult ei aita.
Ühesõnaga õnnestus meil totaalselt ära eksida. Sõitsime mööda jubedaid teid, hinges värin, kas auto ikka veab järjekordsest mülkast läbi, kilomeetreid ja kilomeetreid. Ainsad väljalükkajad oleksid ju mu armsad lapsed olnud.

Kuni lõpuks nägime lehmi - me pole eal lehmade üle nii palju rõõmustanud kui laupäeval. See ju tähendas pärast üksikuid lagunenud maju ja imelisi kohti tsivilisatsiooni saabumist!

Ja kui me minu arvestuste järgi pidanuksime metsast väljuma kuskil Piibe maanteel, siis tegelikkuses jõudsime välja Jõgeva-Põltsamaa maanteele. Täielik müstika!

Ma armastan Zavoodi

Eriti šeff on võtta mehelt tema tühi mobiil enda kätte hoiule (sest mina ei kaota ju kunagi midagi) ja siis see Zavoodi ära kaotada.
Õnneks saab sealt aga kõik kätte. Ma olen selles endiselt veendunud.
Olen seal ennegi sugulaste maist vara otsimas käinud.
Telefoni sain ka tagasi.

Dance like nobody´s watching

Eile. Genialistide klubis. Peaaegu hommikuni.
Oli Fish on fire, oli Flowers of romance ja oli head punki.
Oli väga vähe inimesi ja palju tantsuruumi.
Oli tore.
Selliseid tantsuöid ma vajangi!

Tõeline unenäostsenaarium

Täna juhtus siis minuga see, mis võib juhtuda inimestega hirmuunenägudes.
Nimelt läksin tööle, võtsin seal kohvikannu ja veekruusi ning suundusin kempsu vett võtma. Ning uks langes minu selja taga sneprisse.
Nii ma seisin keset suurt koridori, kus ümberringi on tähtsad pangakontorid, mul ei ole telefoni ei ühtegi vajalikku telefoninumbrit peas ega midagi. Korraks kaotasin isegi pea.
Vähemalt olin ma täheldanud, et kolleegidel on seal asjad laiali - järelikult oli lootus, et keegi tuleb tagasi. Aga on päris palju päevi, kus seal kedagi pole...
Läksin siis tänavale hea õnne peale. Hea, et kingadki jalas olid - tavaliselt viskan ma ka need kohe nurka. Ja õnneks tuli kohe ka üks kolleeg.
Lõpp hea, kõik hea.

Aga muidu oli hea päev. Igasugu ilu kuulsin. :)

Trots

Tänasest otsustasin ma hakata neid vihmaseid ilmu trotsima ja panin selga suvekleidi. Ja teen seda nüüd tihti, sest ükskord peab see vihm aru saama, et meil on suvi.

Lootusrikkus

Kui poleks enam lootust, siis murduks süda.
T. Fuller.

Jäi meelde raamatupoes mingit suvalist kinkeraamatut sirvides. Ilmselt puudutas.