Mulle tänavune suvehommik meeldib. Seal on rahu ja hoogu ja nalja.
Kõige rohkem elevust toob meile aga igahommikune hiina keele õppetund (ikka, et olümpiaks valmistuda). Praegu läbi võetud laused on järgmised:
Tere. Kas tahaksite minuga kirju vahetama hakata?
kirjapilt: Ni hao! Ni yao bu yao gen wo kaishi xie xin?
kõnekeel: Nihao! Nijaobujaou, gõn vo kaishõ, sie sin (peenike s)
See koeraliha on väga maitsev.
kirjapilt: Zhega gou rou hen hao chi.
kõnekeel: Zõga gourou hõn hao chõ (rõhk jääb lõppu)
Palun mulle üks tass rohelist teed. Mul on vaja veidi lõdvestuda.
kirjapilt: Qing ni gei wo yi bei lü cha. Wo yao fansong yidiar.
kõnekeel: Tshing nigõi wo ji bei lü tsha. Vo jao fansong jidia(r)
Eestis on kaks miljonit inimest! ...tegin nalja!
kirjapilt: Aishaniya de renkou shi lian bai er si wan ren! ...kai wan xiao!
kõnekeel: Aishanija da rõnkou shõ lianbai arshõ wan ren! ...kai wan shiao!
Palun tehke minust ja minu treenerist pilti.
kirjapilt: Qing ni zhao wo de he wo shifu de zhaopiar.
kõnekeel: Tshing ni ts(h)ao woda hõ wo shõfu da zaopiar.
Ulatage mulle palun see taldrik, Kanter tahab sellega trenni teha.
Kirjapilt: Qing gei wo zhege panzi, Kanter yong zhege panzi xunlian.
Kõnekeel: Tshing gei wo zhegõ p(h)anzõ, Kan tõ ar jung zhegõ panzõ hsünlien.
Tegelikult on meie kõige tugevamaks alaks naisekandmine.
Kirjapilt: Shiji shang womende tiyu jiangxia shi bei nüren pao.
Kõnekeel: Shõdji shang womõndõ t(h)iju djanghsia shõ bei nüren p(h)ao.
Kommentaar: Naisekandmine on bei nüren pao, otsetõlkes "naine seljas jooksmine".
Vabandust, ega te mu koera pole näinud. Kus ta on?
Kirjapilt: Qing wen yixia, nin mei you kanjian wode gou le ma? Ta zai nar?
Kõnekeel: Tshing ven jihsia, nin mei jou kandjien wodõ gou lõ ma? T(h)a zai naar?
Me oleme Eestis väga uhked teie taikonautide üle.
Kirjapilt: Women zai Aishaniya wei nimende yuhangyuan er zihao.
Kõnekeel: Womõn zai Aishanija vei nimõndõ jühangjüän ar zõhao.
Kommentaar: Eesti on Aishaniya. Esimene hieroglüüf tähendab sealjuures armastust. Taikonaudid on yuhangyuan.
Kas see on päris draakon või on ta materjalist?
Kirjapilt: Zhe tiao long shi zhende haishi jiade?
Kõnekeel: Zhõ t(h)iao lung shõ zhendõ haishõ djadõ?
Kommentaar: Draakon on long.
Minu lemmiklaused esitavad palve endast ja treenerist pilti teha ning taldrikut ulatada, sest Kanter tahab sellega trenni teha.
Aga siit leiab järjest uusi lauseid ka.
teisipäev, juuli 08, 2008
esmaspäev, juuli 07, 2008
Sametine suvesupp
Tavaliselt ma külas olles retsepti ei küsi. Reedel aga küll, sest maitstud lillkapsa püreesupp oli nii hõrk, et seda ju peab ometi tihemini süüa saama.
Ja täna tegin seda suure lillkapsa sõbrana ka ise - supp valmis kiirelt ja sai veelgi maitsvam. Soovitan kõigile! Retsept on leitud kuskilt soomekeelselt kodukalt ja mina ise seda tõlkinud pole. Aga panen kirja endale üles täheldatud märkmed, mille järgi oma maitsva supi kokku keetsin.
Seega: SAMETINE LILLKAPSA-PÜREESUPP
Vaja:
Üks keskmine lillkapsapea (mina ostsin täna turutädilt poolekilose)
3 kartulit
kuni pool liitrit piima
tops maitsestamata toorjuustu (mina kasutasin Merevaiku)
natuke võid
soola-suhkrut
maitseks rohelist, röstitud päevalilleseemneid, kõrvale röstsaia
Valmistamine: Keeda kartul ja lillkapsas väheses soolvees pehmeks (u 20 min), lillkapsa võib kartulist pisut hiljem vette lisada. Lisa piim ja keeda kõik läbi, maitsesta soola ja veidikese suhkruga, lõpuks lisa toorjuust, kuid ära enam suppi keeda.
Püreeri supp ja kaunista.
Muide, on maitsev ka jahtununa!
pühapäev, juuli 06, 2008
Vikerkaarepüüdja
Tänane maalt Tartusse sõit kulges suure väsimusega, sest millegipärast olid need päevad koos kõigi oma tegemistega (õde-venda M&M minu juures Tartus, kiirtripp Jõgevale, ujumaskäik Paide tehisjärves, Anne sünnipäev Raudlas, maasikalkäimine ja väga hilised uinumised telgis, lisaks ajuti meid kastnud vihmapilved) väga ära.
Aga Paduvere bussipeatuses tegin esimese peatuse olles suures vaimustuses taevas säravatest vikerkaarevärvidest. Ja peatusi tegin iga 10 km pärast, lootes see looduse ilu ka kaasasolevasse fotokasse püüda. Selles püüdmisärevuses kadus isegi väsimus ära.
Pikkjärve kõrval asuvale voorele jõudes vajus mu suu aga tõeliselt lahti - vikerkaar sai äkki kaks otsa, mida õrnad värvid taevakõrguses omavahel ühendasid. See oli nii ilus... Ja ma olin kõigel sellel nii lähedal!!!
Aga ühele pildile kogu see ilu ei mahtunudki. Sestap on siin neid kaks - ühe otsa pilt ja teise otsa pilt.
Ilust vaimustun ma ikka ja jälle!
neljapäev, juuli 03, 2008
Kordaläinud kesknädal
Eile jooksis juhe kokku. Ja otsustasin minna metsa kukekaid otsima. Pidin seda tegema lausa üksi, sest keegi ei saanud muga kaasa tulla ja lapsed on ju parasjagu maal.

Just selline see minu mets on. Kus ma jalutasin tund aega. Nautisin sipelgate teekonda ja männipuude müha. Mina, lehtmetsade keskel kasvanu, ometi tean, et männimetsadel on see teistsugune. Selline sõbralik, kuid salapärane.
Siis aga võtsin ette jalutuskäigu ühes teises metsas, mis minu teele ette jäi.

Ja seal mustikate otsa sattudes hakkasin ma loomulikult neid korjama, kuid ühtäkki püsti tõustes nägin puudel märke. Peaaegu kõik puud olid neid täis. Mõned lausa kahelt poolt. Olen kuulnud ja näinud ristimetsi - kohti, kus tehti rist männile, kui sealt matuserongiga mööda sõideti. Sellist asja aga varem mitte. Kas keegi oskab sellele ehk seletust anda?
Pärast pikka tiiru jõudsin koju tagasi. Koristasin, tegin korda oma aknaaluse lillepeenra, millega mul toimus kevadest saati sotsiaalne katse ja valmistasin oma esimese mojito.

Sellise värskendava ja mõnusa. Ja sain hakkama! (kuigi seda varem ei uskunud).
Täna sain ühele poole ühe suure tööprojektiga ja koristasin veel ja pesin aknaid. Ja nüüd on hea olla. Selle nädala keskpaik on tõeliselt korda läinud.
Kuigi kukeseened jäid metsast leidmata. Ühtegi smsi pole saanud. Ja mõni mure kummitab kuklas. Aga ilmselt peabki elus kõik tasakaalus olema ja iga asi omal ajal.
Metsas aga oli tõeliselt hea.
Just selline see minu mets on. Kus ma jalutasin tund aega. Nautisin sipelgate teekonda ja männipuude müha. Mina, lehtmetsade keskel kasvanu, ometi tean, et männimetsadel on see teistsugune. Selline sõbralik, kuid salapärane.
Siis aga võtsin ette jalutuskäigu ühes teises metsas, mis minu teele ette jäi.
Ja seal mustikate otsa sattudes hakkasin ma loomulikult neid korjama, kuid ühtäkki püsti tõustes nägin puudel märke. Peaaegu kõik puud olid neid täis. Mõned lausa kahelt poolt. Olen kuulnud ja näinud ristimetsi - kohti, kus tehti rist männile, kui sealt matuserongiga mööda sõideti. Sellist asja aga varem mitte. Kas keegi oskab sellele ehk seletust anda?
Pärast pikka tiiru jõudsin koju tagasi. Koristasin, tegin korda oma aknaaluse lillepeenra, millega mul toimus kevadest saati sotsiaalne katse ja valmistasin oma esimese mojito.
Sellise värskendava ja mõnusa. Ja sain hakkama! (kuigi seda varem ei uskunud).
Täna sain ühele poole ühe suure tööprojektiga ja koristasin veel ja pesin aknaid. Ja nüüd on hea olla. Selle nädala keskpaik on tõeliselt korda läinud.
Kuigi kukeseened jäid metsast leidmata. Ühtegi smsi pole saanud. Ja mõni mure kummitab kuklas. Aga ilmselt peabki elus kõik tasakaalus olema ja iga asi omal ajal.
Metsas aga oli tõeliselt hea.
kolmapäev, juuli 02, 2008
Pariislannaks?
What City Should You Live In? | |
You should live in Paris. The city of lights will appeal to your appreciation of beauty and romance. You are a lover and a poet by nature, and Paris' sensitive charms will be a perfect match for yours. | |
| Find Your Character @ BrainFall.com | |
Ükskord tahaks seal ära käia küll...
Testi leidsin aga Luizelt.
Viimaste päevade (tegelikult kuude) meelteseisund
Kui kõnelda üksainus kord
on vastutus nii suur,
et ükski sõna ei näi väärt,
et öelda
Kui elada üksainus kord,
on võimalus nii suur,
et tardud
ning ta tummalt lased mööda.
(Doris Kareva)
Kuidas tahaks öelda ja mitte olla tardunud. Kuid - uskumatu, ent siiski tõsi - on hetki, mil ma seda ei julge. Ja olen selle asemel nii tasa-tasa, lootes, et hetk nii igavesti kestab. Aga hetkigi tuleb toita...
Püüan seda meeles pidada.
on vastutus nii suur,
et ükski sõna ei näi väärt,
et öelda
Kui elada üksainus kord,
on võimalus nii suur,
et tardud
ning ta tummalt lased mööda.
(Doris Kareva)
Kuidas tahaks öelda ja mitte olla tardunud. Kuid - uskumatu, ent siiski tõsi - on hetki, mil ma seda ei julge. Ja olen selle asemel nii tasa-tasa, lootes, et hetk nii igavesti kestab. Aga hetkigi tuleb toita...
Püüan seda meeles pidada.
teisipäev, juuli 01, 2008
Õhtu koos lemmikvideoga
Täna on see õhtu, kus ma olen üksi ja erinevalt paljudest teistest ma lihtsalt ei taha tööd teha. Ei töö-tööd ega kodu-tööd ega ühtegi haltuura-tööd.
Panin hoopis küünla põlema, tassisin meeleoluks tuppa jasmiinioksa ja valisin oma paljude lemmikfilmide seast tänase filmi õhtuks "Shall we dance".
Ja nii ma siin olen.
Panin hoopis küünla põlema, tassisin meeleoluks tuppa jasmiinioksa ja valisin oma paljude lemmikfilmide seast tänase filmi õhtuks "Shall we dance".
Ja nii ma siin olen.
Tellimine:
Postitused (Atom)